Tudu­linna kirik – naabrite vaen ja tagurpidi torn

Erinevalt ülejäänud Eestist on Tudulinnas püsti kaks luteri kirikut, millest uuem ehitati 1939. aastal puhtalt trotsist vana vastu, isegi torn püstitati meelega valele küljele, et rõhutada kohalikku usumeeste vahelist vihavaenu. Osa Tudulinna koguduse liikmeid nimelt ei tahtnud kuulata vanas kirikus Voldemar Kuljuse liiga ilmalikke jutluseid!

Tudulinna uus kirik pühitseti sisse 17. detsembril.  See ehitati Tudulinna vana kiriku kõrvale. Üheski teises Eesti külas, peale Ruhnu ja Tudulinna ei leidu kahte luteri kirikut.  Kui Ruhnus jäi vana kirik kogudusele kitsaks, siis Tudulinnas sellist muret polnud. Lihtsalt kogudus lõhenes.

Kirik on eriline ka seetõttu, et kellatorn paikneb pikihoone idaküljel (mitte lääneküljel, nagu tavaliselt). Rahvas on rääkinud, et nii rõhutati koguduste vahelist vaenu. Lääneseina kolmikaknal asub aastal 1939 valminud Karl  Hermani ristilöömise teemaline vitraaž.

Kaks kogudust tegutsesid kõrvuti 1947. aastani. Seejärel vana kirik suleti ja muudeti viljaaidaks, hiljem jahuveskiks, mis töötas seal riigikorra muutumiseni. Viimased kümmekond aastat on kohalikud kultuuriaktivistid arutanud vana kiriku taastamise plaane. Ka kunagine torni ehtinud kukk-tuulelipp leiti üles – puht juhuslikult kunagisest sovhoosilaudast.

Orel toodi uude kirikusse vanast kirikust üle ja remonditi aastatel 1950–1951.

Kirik on võetud ehitismälestisena kaitse alla.

Kord juba Tudulinnas olles tasub üle vaadata ka Tudulinna Möldri veski. 1892 aastal valminud hollandi-tüüpi veskil on hästi säilinud sisseseade ja ainus säilinud malmist võllipea Eestis.  Veskil on neli korrust ja seinad on kaetud laastuga. Tuulik on väga hästi vaadeldav oma loomupärases keskkonnas ja domineerib maastikus. Tuulikut on viimati remonditud 2007 aastal.

Muudetud 15.03.2026