Kirjanike loomemaja Elvas – pangahärra villast kirjanike staabiks

Peedu kõige silmapaistvam villa ehitati algselt 1920ndate lõpus Tartu pangadirektori Oskar Alliku luksuslikuks suvilaks

Pärast suuri ajalootuuli sai sellest aga Eesti kirjanike liidu salajane oaas, kus sündisid kümnendid eesti  kirjanduse tippteosed.

See juugendstiilis puitvilla on näinud nii rikkust, küüditamise tragöödiat kui ka loomeinimeste boheemlaslikku suvituskultuuri.

Tartu majaomanike panga direktor Oskar Allik ehitas 1920. aastate lõpul Peedule suvilaks villa koos kõrvalhoonega ja see jäi pangajuhi suvilaks kuni riigikorra muutumiseni. Pärast pangahärra küüditamist läks kaunis kinnistu koos juugendstiilis puitvillaga kirjanike teenistusse. 1940. aastate lõpust kuni 1991. aastani asus siin Eesti NSV kirjanike liidu suvekodu.

Elanud ja töötanud on siin August Sang, Kalju Kangur, Kersti Merilaas, Boris Kabur, Paul-Eerik Rummo, Paul Viiding, Peeter Olesk ja Astrid Reinla. Loomemaja on korduvalt külastanud Juhan Smuul, Erni Hiir, Debora Vaarandi, Karl Muru ja Aadu Hint, samuti Hando Runnel, Ain Kaalep, Henn-Kaarel Hellat ja Jaan Kross.

1991. aastal tagastati kirjanikes nostalgiat tekitavad hooned kunagise pangahärra pojale. Kirjanikud kolisid välja ning hooned jäid tühjaks. Viis aastat jõudis pärandusena saadud kinnistu olla ka Tartu ülikooli omandis.

Villat peetakse Peedu suvituspiirkonna kõige silmapaistvamaks arhitektuuriobjektiks, mis väljendab 20. sajandi alguse muutusi suvituskultuuris. Terviklikult säilinud peahoone moodustab koos teenijatemaja, maakeldri ja kõrghaljastatud krundiga ajastutruu juugendliku ansambli.

Kultuurimälestisena võeti maja arvele 2018. aastal. Täna plaanib omanikust MTÜ sinna rajada noorte ravikodu.

Muudetud: 28.03.2026