Jaama kirik – 600 tsaarirubla ja tänavale valgunud palved

Enne kui Teine maailmasõda muutis pühakoja aastakümneteks varemeteks, oli viimase Vene keisri Nikolai II isikliku annetuse toel püstitatud Jaama kirik sedavõrd rahvarohke, et suurtel kirikupühadel kuulas osa õigeusklikest teenistusest otse tänaval.

Jaama Püha Nikolause suur ja väärikas kirik valmis 1904. aastal ning ehitati suures osas vabatahtlike annetuste toel. Annetajate seas oli ka viimane Vene keiser Nikolai II, kes kinkis ehituseks 600 rubla – märkimisväärne summa oma aja kohta. Kirik ja selle ümbrus kuuluvad täna Eesti riigile, kuid on antud kasutusse Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Jaama Püha Nikolause kogudusele.

Enne Teist maailmasõda oli see piirkond rahvarohke ja siin tegutses suur vene õigeusu kogudus. Kirikupühadel ei mahtunud kõik soovijad isegi sellesse suurde kirikusse ära ning osa inimesi kuulas jumalateenistust kiriku ees tänaval.

Sõda tõi aga ränga hävingu, kirik sai Teises maailmasõjas tõsiselt kannatada ja jäi aastakümneteks varemetesse. Koguduse elu siiski ei katkenud – teenistused viidi üle kalmistu kabelisse, mis ehitati ümber väikeseks kirikuks ning oli kasutusel kuni 1991. aastani.

1990. aastatel algas suur muutus. Kiriku taastamist alustati Kuremäe kloostri abiga, ja just tänu sellele toele sai varemetest taas pühakoda, mis on täna koguduse keskpunkt.

Jaama küla ise on nüüd vaikne paik. Vasknarvast on siia üheksa kilomeetrit, külas on umbes 30 maja, millest enamik on suvilad. Talvel elavad siin vaid üksikud inimesed, enamasti pensionärid, ning Eesti keelt kuuleb harva. Kuid kirik seisab endiselt – mälestusena ajast, mil see kant oli elav, rahvarohke ja õigeusu traditsioonist kantud.

Muudetud: 19.05.2026