Prangli – gaasiga grillimine ja peidetud piraadi­varandused

Prangli saar on ainus Põhja-Eesti põlisasustusega saar

Esimesed kirjalikud andmed elanikest Prangli saarel pärinevad 13. sajandist. Veel sajand tagasi elas siin alaliselt 500-600 inimest. Enne sõda oli lausa omaette Prangli vald. Täna on aastaringselt saarel elamas umbes 70 inimest, suvel muidugi mitu korda rohkem.

Teise maailmasõja ajal, 1941. aastal, ründasid Saksa sõjalennukid Keri saare lähedal aurikut Eestirand, mis transportis ligikaudu 3500 sunniviisiliselt Nõukogude sõjaväkke mobiliseeritut Kroonlinna. Toona oli Prangli saare merepääste võimekus oli nii suur, et eluga pääses 2762 meest. Tänapäeva mõistes tähendaks see väiksema kruiisilaeva jagu rahvaga hakkama saamist. Mälestusmärk sündmusele asub Prangli maastikukaitsealal.

Legendi järgi olnud saare esimesed asukad mereröövlid, kes käinud Tallinn-Narva kaubateel laevu röövimas ja valmistanud sellega probleeme ka Tallinna raadile.  Tallinnast olla saadetud saarele isegi karistussalk, kes pannud mereröövlite kättesaamiseks saarel metsa põlema. Kuusemets põlenud maha ning selle asemele kasvanud männimets. Usutakse, et tollaste mereröövlite varandus on siiani saarele peidetud. Varandust on Pranglilt ka leitud. 1939. aasta tormiga uhtusid lained maa seest välja rahapaja ja ka põlenud kuusemetsa jäänuseid.

Prangli kõrgeim koht on Kullamägi, kuhu olevat maetud kunagiste mereröövlite varandus.

Pranglil kõneldakse ka oma murrakut. Saarlased ei ole ainsad, kes õ-häälikut ei tunnista, seda pole ka Prangli murdekeeles. Selle  asemel öeldakse “uo”, “o” või  “e”. Näiteks: vuorat naised=võõrad naised või kõik on hästi= keik on trois.

Saare omapäraks on, et siin eraldub maapinnast mitmel pool gaasi. Juba 1924. aastal avastati siin maagaasileiukoht. 1959–1960. aastatel puuritud puuraukudest on turistidele näitamiseks üks, kus on võimalik gaas imetlemiseks väikese leegina süüdata. Gaasi puurauk töötab hästi loodusliku grillipaigana.

Muudetud: 14.03.2026