Saarest Saatseni OÜ

Udriku mõis – krahvi meriinolambad, viin ja suur äri

Udriku krahv polnud lihtsalt “ilus mees sammaste vahel”, vaid Saksamaal haritud põllumajandusguru, kes ehitas oma impeeriumi pehme villa ja kange viina peale.

Ta pani püsti kalevimanufaktuurid ja viinapõledused, tõestades, et kui sul on visioon ja meriinolambad, võid ehitada endale Eesti ühe luksuslikuma elamise. Udriku mõis on nagu ajamasin, kus joonia sambad ja kolmnurkviil räägivad rikkusest ja ajaloost rohkem kui ükski ajalooraamat.

Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt Rehbinderite perele kingitud Udriku mõis leidis oma tõelise rütmi krahv Gustav Diedrich von Rehbinderi käe all. Just tema visiooni kohaselt kerkis 1803. aastaks klassitsistlik härrastemaja, mille nelja joonia sambaga portikus ja hammaslõikelised friisid kõnelevad ajastust, kus ilu ja praktilisus käsikäes kõndisid. Mees, kes oli Saksamaal põllumajandushariduse saanud, lõi rikkuse meriinolammaste, viinapõletamise ja kalevimanufaktuuride abil. Ta ei jätnud midagi juhuse hooleks ega hoidnud ennast ka tagasi. Mõisa ümber kasvab vabaplaneeringuga park, mis hingab loodusega rütmis tänini.

Nagu tol ajal kombeks, oli ka Udriku mõisnikel oma kabel. Legend räägib, et pärast mõisa võõrandamist läinud “isehakanud kullakaevurid” kabelisse maetuid välja kaevama, et leida raha, ehteid. Asi läks nii hulluks et Rehbinderid olevat lõpuks ise kabeli õhku lasknud.

Eesti Vabariigi ajal, 1935. aastal, avas mõis uksed Nõrgamõistuslike Laste Kodule. Sõjaministeerium hoolitses sealsete ruumide eest, andes peavarju ka puudust kannatavatele vabadussõjas vigastatud sangaritele ja nende peredele.

Teise maailmasõja keerises peitsid mõisa seinte vahel end sõjapõgenikud, hiljem leidsid seal peavarju need, kelle meel vajas rahu.

Pärast hooldekodu väljakolimist on Udriku mõis aastast 2013 eravalduses. Selle ostis Venemaa kodanik, kes mõni aeg hiljem mõisa müüki pani. Kinnitamata andmetel on ka uus omanik otsustanud mõisast loobuda. Mõisamaja on elektroonilise valve all ja aastast 2023 taas müügis.

Muudetud 14.09.2026

Metallist vaatetorn, kogukõrgus 19 m, vaateplatvorm 15,3 m kõrgusel.

Lindora laata peetakse igal aastal simunapäeval, 28. oktoobril

Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, Leht on toimetamisel

Treimani kirik, Rannametsa — Ikla, Treimani küla, Häädemeeste vald, Leht on toimetamisel

Otitooma tee 31, Türisalu, Siin kusagil on uus madalseiklusrada

Vana-Koiola küla

Varbla kool

Haapsalu linn, Lääne maakond

Hara suurkivi, Loksa — Hara

Reima Kadakas, Suursoo tee

Kalevi-Liiva, Kaberla — Kaberneeme

Siia on maetud Kilingi-Nõmme koolipõlengus hukkunud 18 last

Jausa küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Surju küla, Saarde vald, Pärnu maakond, 86401, Eesti

Heiste küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, 92242, Eesti

Meriküla, Harku vald

Vana-Vigala endise raudteejaama veetorn, 21a, Jaama, Vana-Vigala küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78003, Eesti

Jussi telkimisala, Koonukõrve sild, Koitjärve küla, Kuusalu vald, Harju maakond, Eesti

Koitjärve küla, Kuusalu vald, Harju maakond, Eesti

Muuseum on oma tegevuse lõpetanud

Ausammas on viidud Lagedile muuseumi

Vistla küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond, 46028, Eesti

Rae küla, Rae vald, Harju maakond, 75310, Eesti

Luhamaa Pühavaimu kirik, Luhamaa vana kivitee, Määsi, Määsi küla, Setomaa vald, Võru maakond

Mustjala Prohvet Eeliase kirik

Mustjala Anna kirik

Rohuneeme kabel

25, Merepiiga tee, Rannamõisa küla, Harku vald

Mõniste küla

Kaliküla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond

Velise mõisa kalmistu, Kilgi tee, Päärdu, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond

Velise küla, Märjamaa vald, Rapla maakond

Velise küla, Märjamaa vald, Rapla maakond

Jädivere mõis, eravalduses, ligipääs puudub

Porkuni järv

Vändra gümnaasium, 13, Kooli, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra kivi, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Võidula küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond

Roodi küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87232, Eesti

Rae-Veski, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Jändja küla, Türi vald, Järva maakond, 72243, Eesti

100, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra Martini kirik, 32, Pikk, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Sikana küla, Põhja-Pärnumaa vald,

Tootsi alev, Põhja-Pärnumaa vald,

Liivarand

Väike liivaribaga ujumiskoht

Restu küla, Otepää vald, Valga maakond, 67006, Eesti

Liivarannaga ja heas korras.

Sanatooriumi tee, Väike-Rõsna küla, Värska alevik, Setomaa vald, Võru maakond, 64034, Eesti

Õrsava järve rand, siin on ka Õrsava ja Laskevälja matkaradade alguspunkt.

Tirbi küla

Kõiguste

Tõrise, Tõrise küla

Põlula küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, 46711, Eesti

Seidla mõis

Viru-Nigula Koduloomuuseum,

Asukoht täpsustamisel, Tallinn-Narva mnt 112 km veidi teest eemal heki juures

Vintri küla

Kaavi küla, Saaremaa vald, Saare maakond, 93239, Eesti

Vana-Vigala küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78003, Eesti

Sindi linn, Tori vald, Pärnu maakond, Eesti

Tornimäe Põhikooli juures

Pääsküla raba parkla

Pääsküla raba, Männiku küla

Rapla vald, Rapla maakond

Kodila küla, Rapla vald, Rapla maakond

Rapla vald, Rapla maakond

Velna küla

Norra küla, Järva vald, Järva maakond

Tarvastu küla, Viljandi vald, Viljandi maakond

Meleski küla, Viljandi vald, Viljandi maakond, 70304, Eesti

Vallamaja, Tartu mnt, Pajusti alevik,

Leht on toimetaisel

Penuja küla, Mulgi vald

Sindi linn, Tori vald

Leht on toimetamisel

Käru alevik,Türi vald,

Leht on toimetamisel

Kategooriad: Lääne-Virumaa, Kadrina vald

Vaata ka neid kohti

Allikad:

Lahe Kinnisvara

.Virumaa Teataja, 07.04.2020

MTÜ Liivimaa Mälu