Lavassaare raudtee – Eesti viimane aurav rööbastee

Kas teadsid, et endises Lavassaare turbakaevanduses tegutseb Eesti ainus toimiv kitsaröömeline raudtee?

Siin on elav mälestus ajast, mil rabad suitsesid ja rongid vedasid turvast, mitte turiste. Vanasse depoosse rajatud muuseum on koht, kus metall ei seisa klaasi taga, vaid liigub: aurumasin vilistab, vagunid rapuvad rööbastel ja toss hõljub taeva poole.

1992. aastal avatud Lavassaare raudteemuuseumi põhitähelepanu on suunatud kitsarööpmelise raudtee alleshoidmisele ja tutvustamisele. Sellised raudteed olid mõeldud mitmesuguse varustuse vedamiseks ja neid kasutati eelkõige aastatel 1896–1975. Muuseumi väljapanek tutvustab ka militaarse ja industriaalse raudtee ajalugu.

Muuseumi kollektsioonis on üle 80 ajaloolise veduri ja vaguni – suurim selline kogu Baltikumis – ning suvel viiakse külastajad sõitma ehtsate aurumasinatega, mis turbaajastul inimeste igapäevaelu liikumises hoidsid.  Ainult siin saab näha Eesti ainsat töötvat auruvedurit. Rongiga sõitmine on siin mitte niivõrd teenus, vaid rituaal: kandiline pilet, tossupahvak ja aeglane sõit metsatukka. Rong liigub, tossab ja vilistab mai lõpust septembri keskpaigani.

Tähelepanu väärivad ka raudtee jalgratas, käsi-tuletõrjeprits, sauaparaadid, esemed ja dokumendid, tööriistad, vanad signaallaternad, mundrid ning vanad fotod.

 2015. aastal valiti Muuseumraudtee Eesti 100 aarde nimistusse.  Muuseumi veeremit ja vedurit näeb ka 1992. aasta filmis “Need vanad armastuskirjad”.

Muudetud: 30.03.2026