Viitna kõrts – seisusevahe kuni käimlani välja
Viitna kõrtsis oli klassivahe nii terav, et seda sai lausa uste ja tualettidega mõõta.
Kui saksad nautisid privaatseid kambreid ja eraldi käimlat, siis talupojad pidid leppima kõrtsitoa pingi või põrandaga. Isegi hobuste puhul tehti vahet – sakste märad ei tohtinud lihtrahva ruunadega ühes tallis seista. See oli aeg, kus su “parkimiskoht” ja ihuhädade lahendamine vastab sinu tiitlile.
Päris esimesed andmed Viitna kõrtsist pärinevad aastast 1768, mil Aaspere mõisale kuulunud Viitna küla läks võlgade katteks Palmse mõisa omandisse. Teada on ka, et veel samal sajandil langes see tuleroaks.
Tegu on Eesti suurima puidust kõrtsihoonega, mis algselt oli rajatud kõrtsiks-hobupostijaamaks. Kõrtsil oli kaks sissepääsu. Suurde kõrtsituppa pääses läbi parempoolse eeskoja, sakstekambrid koos sakste käimlaga jäid vasakule. Sellesse tiiba jäid ka sakste hobuste tallid. Parempoolse eeskoja taga olid mantelkorstnaga suur köök ja õllekeldriga sahver. Kõrtsmiku eluruumid olid hoone tagaküljel. Talupoegadele käimlat ette ei nähtud. Ka magas lihtrahvas kõrtsitoa pinkidel või põrandal. Seisuste vahet tehti ka hobuste puhul, kui sakste hobused pandi lihtrahva hobustest eraldi talli.
Viitna oli ka üks Põhja—Eesti tuntumaid laadakohti. Laata peeti kõrtsihoone Tallinna poolses otsas.
19. sajandil oli siinmail üle 2000 maakõrtsi, kus aeti usinasti Eesti asja. Seda kuni enamiku kõrtside sulgemiseni 1900. aasta paiku – pärast riikliku viinamonopoli kehtestamist.
1920-1930-datel enam ka Viitnal kõrtsi ei peetud. Suure kõrtsitoa hõivasid külaselts ja raamatukogu. Suures kõrtsitoas toimetas Lassuri kauplus. Peale sõda kuni 1967. aastani oli kõrtsihoone kohaliku teedevalitsuse kasutuses, siin olid teemeistrite korterid ja ühiselamu.
Kui aastatel 1798–1802 uuesti ehitatud ja 1978. aastal toidukohana avatud Viitna kõrtsihoone 1989. aasta 3. mail taas praktiliselt maha põles, arvati esialgu, et restaureerida pole enam midagi. Tulest puutumata jäid vaid lasipuu maja ees ja kelder, püsti jäi ka kõrtsihoone ajalooline mantelkorsten. Siiski hoone taastati ja võimalikult eelnevaga sarnaseks. Millest tulekahju tekkis, polegi täpselt teada. Ühe variandina sai tuli alguse prügikastist ja levis kiirelt hoone siseruumidesse, aga pole välistatud ka tahtlikku süütamist. Nimelt avati 1980-date lõpul kõrtsist mõnisada meetrit eemal Kadaka Baar, kuhu mindi edasi, kui Viitna kõrts suletud oli või sinna enam sisse ei mahtunud. Pärast põlengut sai Kadaka Baarist mõneks ajaks piirkonna ainus toimiv söögikoht.
Virumaa restaureerimisvalitsuse poolt taastatud Viitna kõrtsihoone avas taas uksed 1993. aastal. Turvalisuse tagamiseks om nüüd kõik puitosad korralikult süttimisvastase ainega immutatud.
Täna on 50-meetrine ajalooline kõrtsihoone nagu ajamasin ja supermarket korraga. Idatiivas saad nosida ehtsat eesti rahvustoitu, keskel ootab kiirbistroo ja läänetiivas haarad kaasa kebabi. See on uskumatu transformatsioon hobupostijaamast tänapäevaseks toiduhubiks, kus 18. sajandi mantelkorstna varjus elavad sõbralikult koos nii mulgipuder kui ka hamburger.
Ei tea, kas ka Viitna kõrtsis, aga levib legend, et nii mõnigi restoran põhjendab oma kalleid hindu üsna omapäraselt. Näiteks võivad olla kanakoibadel erinevad hinnad – vasak on kallim kui parem koib. Väidetavalt olla vasaku jala liha õrnem ja maitsvam, sest kana seisvat magades paremal jalal, mis seetõttu väsinum.
Hea teada: 18. ja 19. sajandil kasutati Eestimaa ja Liivimaa kõrtsides viinamüügi mõõdikuna kortlit. On laialt teada ütlus: “Kõrtsmik, kortel viina!”. Sellist bravuurset korraldust teadis tollal iga kõrtsipidaja. Üks kortel oli umbes 300 milliliitrit. Eri aegadel oli see natuke erinev: 0,2942 või 0,3074 liitrit. Viinamüügiks olid tembeldatud vasknõud – toop, pool toopi ja kortel ehk veerand toopi.
Muudetud 18.09.2026
Tõlli küla, Tõstamaa, Pärnu linn, Pärnu maakond
Pärnu linn, Pärnu maakond
Aleksander III mälestussammas
Alliklepa ujumiskoht
Reina küla lääneosas elas prohvet Seiu ehk Aleksei Aav
Võru vald, Võru maakond
Jõõpre Püha Suurkannataja Georgiuse kirik, Jõõpre küla, Pärnu linn
Rääka küla, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond
Muumioru, Leht on toimetamisel
Lindora laata peetakse igal aastal simunapäeval, 28. oktoobril
Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, Leht on toimetamisel
Treimani kirik, Rannametsa — Ikla, Treimani küla, Häädemeeste vald, Leht on toimetamisel
Otitooma tee 31, Türisalu, Siin kusagil on uus madalseiklusrada
Vana-Koiola küla
Varbla kool
Haapsalu linn, Lääne maakond
Hara suurkivi, Loksa — Hara
Reima Kadakas, Suursoo tee
Kalevi-Liiva, Kaberla — Kaberneeme
Siia on maetud Kilingi-Nõmme koolipõlengus hukkunud 18 last
Jausa küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Surju küla, Saarde vald, Pärnu maakond, 86401, Eesti
Heiste küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, 92242, Eesti
Meriküla, Harku vald
Vana-Vigala endise raudteejaama veetorn, 21a, Jaama, Vana-Vigala küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78003, Eesti
Jussi telkimisala, Koonukõrve sild, Koitjärve küla, Kuusalu vald, Harju maakond, Eesti
Koitjärve küla, Kuusalu vald, Harju maakond, Eesti
Muuseum on oma tegevuse lõpetanud
Ausammas on viidud Lagedile muuseumi
Vistla küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond, 46028, Eesti
Rae küla, Rae vald, Harju maakond, 75310, Eesti
Luhamaa Pühavaimu kirik, Luhamaa vana kivitee, Määsi, Määsi küla, Setomaa vald, Võru maakond
Mustjala Prohvet Eeliase kirik
Mustjala Anna kirik
Rohuneeme kabel
25, Merepiiga tee, Rannamõisa küla, Harku vald
Mõniste küla
Kaliküla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond
Velise mõisa kalmistu, Kilgi tee, Päärdu, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
Velise küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
Velise küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
Jädivere mõis, eravalduses, ligipääs puudub
Porkuni järv
Vändra gümnaasium, 13, Kooli, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Vändra kivi, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Võidula küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond
Roodi küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87232, Eesti
Rae-Veski, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Jändja küla, Türi vald, Järva maakond, 72243, Eesti
100, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Vändra Martini kirik, 32, Pikk, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Sikana küla, Põhja-Pärnumaa vald,
Tootsi alev, Põhja-Pärnumaa vald,
Liivarand
Väike liivaribaga ujumiskoht
Restu küla, Otepää vald, Valga maakond, 67006, Eesti
Liivarannaga ja heas korras.
Sanatooriumi tee, Väike-Rõsna küla, Värska alevik, Setomaa vald, Võru maakond, 64034, Eesti
Õrsava järve rand, siin on ka Õrsava ja Laskevälja matkaradade alguspunkt.
Tirbi küla
Kõiguste
Tõrise, Tõrise küla
Põlula küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, 46711, Eesti
Seidla mõis
Viru-Nigula Koduloomuuseum,
Asukoht täpsustamisel, Tallinn-Narva mnt 112 km veidi teest eemal heki juures
Vintri küla
Vana-Vigala küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78003, Eesti
Sindi linn, Tori vald, Pärnu maakond, Eesti
Tornimäe Põhikooli juures
Pääsküla raba parkla
Pääsküla raba, Männiku küla
Rapla vald, Rapla maakond
Kodila küla, Rapla vald, Rapla maakond
Rapla vald, Rapla maakond
Velna küla
Norra küla, Järva vald, Järva maakond
Tarvastu küla, Viljandi vald, Viljandi maakond
Vallamaja, Tartu mnt, Pajusti alevik,
Leht on toimetaisel
Penuja küla, Mulgi vald
Sindi linn, Tori vald
Leht on toimetamisel
Käru alevik,Türi vald,
Leht on toimetamisel



