Laiuse kirik – kelle pärand kirikuaias tegelikult kasvab?

Kuigi legend räägib Karl XII maasse torgatud kepist võrsunud tammest, on Laiuse kirikuaias peidus midagi veelgi haruldasemat – Eesti ainus puu, mille istutamist Rootsi kuninga enda käega kinnitavad ka ajaloolised ürikud, ja see pole tamm.

Kui Laiuse kiriku müürid oskaksid rääkida, algaks nende lugu gooti stiilis kivist kindlusest, mis kerkis siia 14. sajandi alguses või keskpaigas – kas vahetult enne või pärast Jüriöö ülestõusu. See oli ühelööviline, paksude maakiviseintega kodakirik, mis pidi vastu pidama nii sõjale kui ajale.

Kahjuks tuli sõdu rohkem kui rahuaastaid. Liivi sõjas jäi kirik katuseta ja altarivõlv varises sisse. 1599. aastal seisis siin vare, mille taastamiseks anti korraldusi korduvalt, kuid need jäid täitmata.

Siinsamas kihelkonnas, Kärde mõisas, kirjutati 1661. aastal alla rahuleping Rootsi ja Moskva vahel – sündmus, mida meenutab tänini Kärde rahumajake. 1680. aastaks oli vana kivikirik siiski uuesti üles ehitatud. Selleks ajaks oli kirik saanud ka oma nime – Püha Jüri kirik.

Kuid juba 1702. aastal saabusid Vene väed, purustasid linnuse ja panid kiriku põlema. Kiriku kelli nad kaasa ei saanud – need olid peidetud Mõra jõkke.

Põhjasõda tõi uued purustused, alles 1770. aastaks oli kirikul taas uus katus ja torn. 19. sajand tõi muusika: esimene orel paigaldati 1829, uus ja võimsam 1880. Siis asutas köster Nieländer ka laulukoori, mis käis esimesel üldlaulupeol.

1887. aastal lõi välk kirikutorni põlema. Päästa suudeti vaid kantsel, altar ja oreli osad. Ülesehitus toimus rahva annetuste toel – raha tuli üle Eesti ja isegi ookeani tagant. Kirik avati uuesti juba  järgmisel aastal.

Teises maailmasõjas tabas Laiust taas häving: 1941. aastal põles kirik punaväelaste suurtükitule all täielikult, alles jäid vaid müürid ja vana kell. Kirikutorni peeti ekslikult sakslaste vaatluspunktiks.

Hädapäraste vahenditega kirik siiski taastati ja juba 1943. aasta jõulude ajal toimus taas jumalateenistus. Torn taastati 1970. aastatel.

Täna seisab Laiuse Püha Jüri kirik väärikalt pargi keskel. Park on rajatud 1823. aastal pärisorjuse kaotamise auks kohalike talupoegade poolt. Tähelepanuväärsed on kirikuaias kasvavad kaitsealused Kaarli tamm ja pärn. Kaarli tamm on üks kolmest kiriku juures kasvavast tammest. Legendi järgi läinud tamm kasvama Karl XII maasse torgatud jalutuskepist. Päris nii see siiski pole. Spetsialistid aga on hinnanud tammede istutamisajaks vahemiku 1821–1846.

Kaarli pärn on ajalooliste dokumentide järgi istutatud 23. mail 1701. aastal Rootsi kuninga Karl XII poolt enne ta Laiuselt lahkumist. See on ka ainus puu Eestis, mille istutamist Rootsi kuninga poolt enne 20. sajandit kinnitavad ka ajalooallikad. 

Tänapäeval tegutseb kirikus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Laiuse Püha Jüri kogudus. 2006. aastast kaunistab altaritagust akent Dolores Hoffmanni vitraaž, mis kujutab vee peal kõndivat Kristust. Kaunis vitraažaken asendab altarimaali, mida Laiuse kirikus pole pärast 1941. aasta 7. juuli tulekahju ju olnudki.

Muudetud: 12.07.2026