Illuste mõis – vanatüdrukute mõis ja kadunud ajastu varjud

Illuste mõis on koht, mille ajalugu on sama kirju kui mõisahäärberi juugentstiilis fassaad. Keskajal kuulus piirkond Lihula nunnakloostrile. Siis ei olnud siin veel ei paruneid ega pidusid, vaid kloostri vaikus ja töö. 

 at mainitakse esmakordselt 1646. aastal. Aja jooksul jõudis see Uexküllide suguvõsa kätte, kuni 1870. aastal müüs parun Otto von Uexküll mõisa  koos Paatsalu ja Vatla  mõisaga Maydellidele. Just Uexküllid olid mõjukam baltisaksa aadlisuguvõsa, kes kujundas sajandeid Lääne- ja Pärnumaa mõisakultuuri, haldussüsteemi ja kohalikku poliitikat. Uexküllidele olid need mõisad liiga väikesed ja perspektiivitud, 

Ja just Maydellide ajal hakkab lugu muutuma intrigeerivaks. Illustet hakati kutsuma vanatüdrukute mõisaks, sest siin elas kolm Maydelli õde Sophie, Helene ja Marie– kõik vallalised, kõik iseseisvad. Paraku lõppes nende lugu traagiliselt: 1917. aasta sügisel liikusid Lääne-Eestis ringi Vene sõdurite salgad, kes olid revolutsiooni järel kaotanud distsipliini. Paljud neist rüüstasid mõisaid, pidades baltisaksa aadlikke „klassivaenlasteks“. Illuste sattus täpselt sellise vägivallalaine keskele. Rüüstamise käigus hukati kaks õde ja nende vend, mõisaomanik Theodor von Maydell. Eluga pääsenud Marie hilisema saatuse kohta infot ei ole. 

Mõisa hoonestus oli tagasihoidlik, põhiline majanduselu käis kõrvalasuvas Paatsalu mõisas. Illustest oli saanud esindusmõis. 1909. aastal põles peahoone maha, kuid 1912 valmis uus uhke kahekorruseline juugendsugemetega heimatstiilis peahoone arhitekt Otto Wildau projekti järg. See sama hoone seisab siin tänaseni.

Illuste mõis on üks vähestest heimatstiilis mõisahoonetest Eestis. Sõna “heimat” tähendab saksa keeles kodu ja see stiil oli levinud eelkõige 20. sajandi algul, kui baltisakslased rõhutasid oma sidet Saksamaaga.

Pärast võõrandamist sai mõisast Eesti riigipiiri valvamise üks tugipunkte kuni 1939. aastal võtsid koha üle vene sõjaväelased. 1950-datel muutus häärber juba  pioneerilaagriks ja lõpuks Tallinna Kristiine spordikooli suvelaagrite pidamise kohaks.

2014. aastal võttis mõisa üle Illuste Mõis OÜ, kes selle renoveeris. Täna renditakse ruume pulmadeks, seminaride pidamiseks.