Emmas­te mõis – Hiiumaa “mässaja”, mis ei alistunud Ungern-Sternbergidele

Emmaste mõis on Hiiumaa ajaloo suurim erand.

Kui peaaegu kõik ülejäänud De la Gardie suguvõsa valdused läksid varem või hiljem võimsate Ungern-Sternbergide kätte, siis Emmaste jäi ainsana sellest mustrist välja. See on märgiline paik, mis tõestab, et isegi saare kõige vägevamad aadlikud ei saanud alati kõike, mida soovisid.

Emmaste mõisa rajas Jakob Pontus Stenbock 1779. aastal ümber asustatud Emmaste küla asemele.  Emmaste mõisas tegutses 18. sajandil ka tellisetehas. Mõisa ühekorruseline kivist peahoone on valmis tõenäoliselt  1866. aastal.

Esimese Eesti Vabariigi tekkele järgnenud mõisate võõrandamisega. 1920. aastal kolis mõisahoonesse Emmaste kõrgem algkool, kus alustasid kooliteed 22 poissi ja 13 tüdrukut. Koolile pani õla alla kogu küla – talumehed tõid kohale puidu, millest puusepp valmistas vajaliku mööbli.

Algselt ühekorruseline härrastemaja jäi ümbruskonna teiste koolide sulgemise tõttu kitsaks ja hoonele ehitati 1960. aastal peale teine korrus. Tiibhoonena lisandus 1997. aastal 200-kohaline aula.

Mõisa pargis  on puuliikidest eksootilisemad palsaminulg ja võimsad jugapuud ning pargi romantilisim osa on väike saarekesega tiik.

Emmaste koolis on õppinud kirjanik Herman Sergo.

Muudetud: 18.04.2026