Emmas­te mõis

Kas teadsid, et Emmaste mõis oli De la Gardiede kunagistest valdustest Hiiumaal ainus mõis, mida ei omandanud Ungern-Sternbergide perekond? Kui enamik De la Gardiede Hiiumaa valduseid läks hiljem aja jooksul Unger-Sternbergide kätte kas pärimise, ostu või abielusidemete kaudu, siis Emmaste jäi sellest mustrist välja. Ajaloolises mõttes on see märgiline erand, mis näitab, et isegi tugevaimad aadliperekonnad ei saavutanud kõike.        

Emmaste mõisa rajas Jakob Pontus Stenbock 1779. aastal ümber asustatud Emmaste küla asemele.  Emmaste mõisas tegutses 18. sajandil ka tellisetehas. Mõisa ühekorruseline kivist peahoone on valmis tõenäoliselt  1866. aastal.

Esimese Eesti Vabariigi tekkele järgnenud mõisate võõrandamisega 1919. aastal kujunes mõisasüdame ümber 1922-1924 taas Emmaste küla. 1920. aastal kolis mõisahoonesse Emmaste kõrgem algkool, kus alustasid kooliteed 22 poissi ja 13 tüdrukut. Koolile pani õla alla kogu küla – talumehed tõid kohale puidu, millest puusepp valmistas vajaliku mööbli.

Algselt ühekorruseline härrastemaja jäi ümbruskonna teiste koolide sulgemise tõttu kitsaks ja hoonele ehitati 1960. aastal peale teine korrus. Tiibhoonena lisandus 1997. aastal 200-kohaline aula.

Mõisa pargis  on puuliikidest eksootilisemad palsaminulg ja võimsad jugapuud ning pargi romantilisim osa on väike saarekesega tiik.

Emmaste koolis on õppinud kirjanik Herman Sergo.

Muudetud: 18.11.2025