Pädaste mõis

Kas teadsid, et Pädaste mõisas võib näha maailmas ainsat ainult kadakast valmistatud klvarit?

Pädaste mõisa esmamainimine pärineb 16. sajandist. Omanikud vahetusid tihti. Esinduslik neogooti stiilis peahoone valmis 1875. aastal von Buxhoevedenite ajal. Mõisa teeb omapäraseks avatus merele – pikk hooneesine väljak lõpeb maalilisele mererannale suunduva aiaväravaga. Juba 17. sajandi lõpus kogus tuntust ka mõisa erakordselt suur viljapuuaed.  19. sajandi keskpaigaks ulatus mõisa talupoegade arv kahesaja inimeseni!

Mõisa viimane parun Axel von Buxhoeveden huvitus vägagi maastikukujundusest ja haljastusest ning tõi oma sagedastelt reisidelt kaasa haruldasi taime-ja puuliike, millest mõningad tänaseni mõisaparki kaunistavad.

Legend räägib, et Pädaste mõisas olnud Muhu esimene telefon, millega olevat saanud helistada küll vaid paruni magamistoast mõisaproua magamistuppa. Lisaks oli mõisahäärber esimene Muhu maja, kus oli elekter. Pärast paruni surma 1919. aastal põgenes Muhust ka tema abikaasa. Elu mõisas seiskus.

Nõukogude ajal kasutas häärberit sõjavägi, hiljem kalakasvatus, siin oli hobulaenutuspinkt. Aastatel 1951- 1980 oli mõisahoones Pädaste Invaliideide Kodu. Hüljatud ja aastaid lagunenud hoone erastas 1996. aastal Muhust pärit poliitik ja ettevõtja Imre Sooäär  koos Martin Breueriga eesmärgiga rajada looduskaunisse kohta Baltimaade kauneim luksushotell.

Mõis renoveeriti praktiliselt ainsa terviklikult säilinud Muhumaa mõisana. Korda on tehtud hulk kõrvalhooneid ja korrastatud ümbrus. Mõisas asub maailma väidetavalt ainus kadakast tehtud klaver, mis valmis eritellimusel Tallinna klaverivabrikus Muhu saarel kasvanud kadakatest.