Polli mõis

Polli sai iseseisvaks rüütlimõisaks 18. sajandi esimesel poolel, mil eraldati Karksi mõisast. Hiljem omanikud vahetusid.  1780. aastal omandas Polli mõisa Liivimaalt pärit Otto Magnus von Dunten. On teada, et just Duntenite perekonna järgi on Tallinnas saanud nime ka  Tondi linnaosa.

Ka mõisa peahoone ehitasid 1770. aastatel Duntenid. See oli ühekorruseline, kõrge sokli ja keskosas kõrgema pealisehitusega tellishoone, mida kattis plekist katus. 19. sajandi teises pooles hoonet rekonstrueeriti. Samuti laiendasid Duntenid mõisaparki. Priiskava elustiiliga tuntud Dunterid pidid pankrotistunud mõisast loobuma ja see sai Strykide perekonna omandiks.

Strykide käes püsis mõis kuni 1919. aasta maareformini. 1921. aastal avati häärberis Pärnu Põllutöökool, hilisem Polli Aiandustehnikum, mis tegutses 1946. aastani. 1945. aastal asutati Polli aianduse instituut, hilisem Polli katsebaas, mille traditsioone kannab praegu Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskus. Praeguseks on see mõisast välja kolinud ja jätkab teadustööd läheduses asuvas uues hoones.

Mõisa peahoone läks eraomandusse 2003. aastal. Mõisasse plaaniti rajada koolitus- ja arenduskeskus, külalistemaja, spaakompleks. Valmis ei saadud midagi. Alates 2023. aasta kevadest on mõisahoonete omanikud Eliise ja Hendrik Tammekivi. Hetkel toimub hoones ulatuslikum renoveerimine. 

Muudetud: 31.07.2025