Pokumaa, kus väljamõeldis on rohkem päris kui päriselu

Kuskil Võrumaa samblases metsas elavad olendid, kelle prototüübiks on tarnamättad ja kelle loojaks oli mees, kes nägi puudel silmi ja samblal südant – see on Pokumaa

Just sellisest nägemusest sündis Pokumaa, Edgar Valteri vaimusünnitus ja hilisem teemapark, mis avati pärast kunstniku surma, kuid hingab edasi tema loomingust. See pole pelgalt koht, kus lapsed jooksevad ja vanemad pilte teevad – see on terviklik maailm, kus Edgar Valteri loodud pokud on leidnud oma kodu.

Pokukoda, see üüratu ja ometi kodune palkehitis, seisab kui muinasjutu keskpunkt. Siin saab joonistada, kuulata, katsuda ja küsida. Kõik on lubatud, kui sind juhatab fantaasia. Ja fantaasia juhatab sind edasi – Padasoomäele, Hauka talu õuele, suitsusauna varju või laanetarga jälgedele.

Pokumaa ei sunni end tõsiselt võtma, aga ta paneb sind aeglustama. Talukohad ja matkarajad viivad ajas tagasi ja loodus toob kohalolekusse. Kui kutsud kaasa giidi, võib juhtuda, et tuled tagasi targemana – mitte ainult pokude kohta, vaid ka iseenda kohta.

See on paik, kus väljamõeldis on päris. Kus mätas on tegelane. Kus mets kõneleb. Pokumaa ei ole lihtsalt park. See on kohtumine teise maailmaga. Viimased aastad on Pokumaa külastatavus oluliselt langenud, mis on viinud kogu teemapargi toimivuse raskustesse.

Muuseumikaardiga tasuta sissepääs.

Muudetud: 20.01.2026