Esna mõis – kindral von Essenist ekspankurini

Esna nimi ei ole juhus – see ulatub tagasi aastasse 1623, mil Rootsi kuningas kinkis need maad kindralmajor Alexander von Essenile.

Tema perekonnanimest sai alguse paiga identiteet, mis on kestnud läbi sajandite. Kuigi omanikud vahetusid, jäi von Essenite jälg koha nimesse püsima

Esna mõis on sellest ajast alates olnud mitmete omanike kätes, kuid oma ainulaadse ja lihtsa, puidust peahoone sai see 1821. aastal Johann Georg von Grünewaldti eestvedamisel.

Mõisapark, millel on vabakujuline planeering, täiendas mõisakompleksi ilu ja on siiani üks selle kaunimaid osi. Kuid Esna pole vaid ajalooliste hoonete kogum.

Esna mõis on näinud kõike – 1920ndatel tegutses siin postijaam, hiljem jagati saadi korteriteks ja kolhoosikontoriks. Pärast 1974. aastat muutus tühi mõisahoone üliõpilasmalevlaste suviseks staabiks. Uue ajastu alguses kuulus mõis isegi tuntud ekspankurile Hannes Tamjärvele, mis aitas sellel eravaldusena uuele elule ärgata.

Esna mõisast on kujunenud üks Eesti kuulsamaid võtteplatse. Just siin on filmitud populaarne komöödiaseriaal “Naabriplika”, mis tõi ajaloolise kompleksi uuesti rahva südamesse. See paik on tõestus sellest, et üks 1821. aastal valminud puidust peahoone võib olla samaaegselt väärikas ajaloomälestis kui ka sündmuspaik kaasaegsetele telelugudele.

Enne “Naabriplikat” oli Esna mõis juba ammu filmitegijatele silma jäänud. 1977. aastal jäädvustati siin kaadreid filmile “Karikakramäng” ning hiljem leidis tee ekraanile ka “Ideaalmaastik”.

Kaugemal metsa sees asub Grünewaldtide perekonna kabel, mida selle sajandi alguses restaureeriti. On teada, et kabelisse kedagi maetud ei olegi, hauad on kabeli ümber surnuaias.

Muudetud: 23.04.2026