Puuaia­sõda, kus Räpina puuaiad muutusid relvadeks

Pearahamaks ja arusaamatused viisid Liivimaa talupojad punktini, kus teotööle minek asendus vastuhakuga. Puuaiasõda on Kagu-Eesti ajaloo märgilisemaid sündmusi, mis tõestas, et Räpina rahvas ei lase endaga ebaõiglaselt käituda. Mälestus sellest edasi Raudmehe väärikas kujus.

Räpina Paberivabriku endise peasissekäigu vastas haljasalal seisab Puuaiasõdalane – ajaloolise Puuaiasõja mälestusmärk (autor Riho Kuld, 1984), mida kohalik rahvas kutsub Raudmeheks.

Pearahamaksu kehtestamine 1783. aastal tekitas talurahva hulgas arusaamatusi ja rahutusi. 1784. aasta suvel puhkes Liivimaal varauusaja esimene tõsisem talurahva väljaastumiste laine. Paljudes mõisates ei mindud enam teotööle, mitmel pool puhkesid talupoegade ja soldatite kähmlused. Kõige ulatuslikum neist toimus 4. juulil 1784. aastal ja on saanud tuntuks Räpina puuaiasõjana.

Muudetud: 13.04.2026