Metsavend August Sabbe hukkumiskoht – sõja viimane pauk Paidra metsas

1978. aasta 28. septembril hukkus siin, Võru ja Põlva maakonna piiril asuva Paidra küla lähistel, Võhandu jões üks Eesti viimaseid sõjajärgseid metsavendi August Sabbe.

Ajal, mil maailm oli ammu unustanud sõjajärgsed metsavennad, pidas August Sabbe, hüüdnimega Kombu, oma privaatset vabadusvõitlust edasi. Tema hukkumine Võru ja Põlva piiril tähistas Eesti viimase teadaoleva metsavenna langemist. See mälestuskivi Paidra küla lähistel ei tähista ainult ühe mehe surma, vaid terve põlvkonna vastupanu lõppvaatust. August Sabbe oli kui elav kummitus, kes trotsis nõukogude jälitusmasinat kuni 1978. aastani. Kui “kalameesteks” maskeerunud agendid ta lõpuks nurka surusid, eelistanud Sabbe minna jõe põhja, mitte Siberi vangilaagritesse mädanema.

Alates 1954. aasta veebruarist varjas Sabbe end üksinda, talvel põhiliselt teistest taludest eemal ühe rehielamu lakas, suviti sama talu küünis. Aastaid hiljem ehitas ta metsa hästi varjatud maa-aluse punkri, millel vihma katteks isegi kilest lagi, kuid tihe side varjajate ja varustajatega jätkus kuni tema surmani.

Vähem on räägitud, et kinnivõtmine oli suuremahulisem operatsioon, kus “pool metsa oli rünnakuootel mehi täis”. Ka olevat kohal olnud Kesktelevisiooni filmimehed, kuid nende filmilint läinud ühtedel andmetel kaduma. On aga ka neid, kes Kesktelevisiooni ühes saates mingit lõiku näinud. KGB jaoks oli Sabbe tabamine kahtlemata sügava põhimõtte ja maine küsimus , mitte enam sõjalise ohu neutraliseerimine. Tollel ajal oli Sabbe ka teadaolevalt viimane elus olev seni tabamata metsavend.

Koht, kust avaneb vaade Sabbe hukkumiskohale, tähistati 1998. aastal mälestuskiviga. Mälestuskivi Paidra kunagisele veskipoisile on ka Tartus Raadi kalmistul.

Täna on teada, et päris viimane metsavend August Sabbe siiski ei olnud. 1980. aastal suri oma kodus Läänemaal Johannes Lillenurm, keda isegi otsida ei osatud. Ta varjas ennast venna talus ja suri ka vaba mehena. Isegi lähimad naabrid ei teadnud temast midagi. Ka 1987. aastal surnud Paul Rets varjas end kaugemate sugulaste talus, tema naine ja lapsed ei teadnud temast veerandsada aastat midagi. Kohtuti alles aastal 1983.

Eestis käsitletakse täna metsavendi nii Eesti kui ka rahvusvahelise õiguse järgi tsiviilisikutena ning nende tapmist loetakse inimsusvastaseks kuriteoks. 1998. aastal algatati kriminaalasi endise Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi hävitusagendi Karl-Leonhard Paulovi suhtes, kes tappis aastatel 1945-1946 kolm metsavenda. Selle süüdimõistva kohtuotsusega andis Eesti õiguskaitsesüsteem hukkamõistva hinnangu kõikidele sõjajärgseil aastail Nõukogude Liidu okupatsiionirežiimi värvatud ning kümneid metsavendi ja süütuid inimesi tapnud julgeolekuagentidele. Hiljem ei ole ühtegi inimsusvastase kuriteo süüdistusega kohtu alla antud isikut õigeks mõistetud. Osa kahtlustatavatest ei elanud küll kohtuprotsessini või tunnistati tervisliku seisundi tõttu võimetuks kohtu ees seisma.

Muudetud: 26.09.2026

Surju küla, Saarde vald, Pärnu maakond, 86401, Eesti

Metsa­vend August Sabbe hukku­miskoht – sõja viimane pauk Paidra metsas

1978. aasta 28. septembril hukkus siin, Võru ja Põlva maakonna piiril asuva Paidra küla lähistel, Võhandu jões üks Eesti viimaseid sõjajärgseid metsavendi August Sabbe.

Vaata ka neid kohti:

Leevaku HEJ – jaam, mida ehitas komomol ja kirjutas kuulsaks Smuul

Räpina paberi­vabrik ja noore Eesti Vabariigi esimesed rahatähed

Veriora küüdi­tatute mäles­tusmärk – teekond “igaveseks ajaks” Siberisse

Metsavend August Sabbe hukkumiskoht – sõja viimane pauk Paidra metsas

Räpina paberivabrik ja noore Eesti Vabariigi esimesed rahatähed

Veriora küüditatute mälestusmärk – teekond “igaveseks ajaks” Siberisse