Räpina paberi­vabrik ja noore Eesti Vabariigi esimesed rahatähed

Kui Eesti Vabariik sündis, tuli ka raha kusagile trükkida – just Räpina meistrid valmistasid osa meie riigi algusaastate rahatähtede paberist. See on ajaloo rütmis tuksuv tehas, kus Võhandu jõe vesi on aastasadu aidanud luua väärtust, mis on ulatunud ka igasse Eestimaa rahakotti.

Räpina paberivabriku ajalugu algab 1728. aastal, mil Peeter I õukondlane krahv Karl Gustav von Löwenwolde ostis Räpina valdused Eesti pikima jõe, Võhandu ääres. Jõele ehitati võimas tamm ja selle ümber kerkisid veejõul töötavad sae-, jahu- ja paberiveski. Paberiveski alustas tööd 1734. aastal, olles sellega Eesti esimene paberiveski.  Paberi valmistamise toorainena kasutati linast kaltsu.Paberiveskist sai vabrik 1865. aastal, kui Räpinasse toodi esimene paberimasin.Räpinas valmistati ka osa Eesti Vabariigi algusaastate rahatähtede paberist. Tänapäevane Räpina Paberivabrik on Balti- ja Põhjamaade suurim lainepapist pakkenurkade tootja.

Huvitav teada, et just Räpinast sai 2004. aastal Eesti metsapealinn.

Muudetud: 26.03.2026