Neeruti mõis

Kas teadsid, et Neerutis on üks väheseid, kui mitte ainus, korralikult restaureeritud juugendstiilis mõisahäärbereid Eestis?

Esimesed kirjalikud teated Neeruti mõisast on juba aastast 1406.   1878. aastal valmis uus suur peahoone, millele 20. sajandi alguses lisandus kõrge torn, algselt veepaakide hoidmiseks.

Juba 1931. aastal aga märgiti, et hoone on lagunenud – trepid katkised, krohv alla kukkunud, aknad laudadega kinni löödud. Teise maailmasõja ajal majutati hoonesse sakslaste väeosa, 1945. aastal peatus seal nõukogude tankikolonn. Seejärel olid hoones külanõukogu, korterid, söökla ja raamatukogu.

Mõisa mööbel on erinevatel ajajärkudel laiali pudenenud, osa mööblist müüdi 1936. aastal oksjonil. Söögitoas kogu seina kattev rikkaliku kujundusega puhvetkapp olevat müüdud tükkhaaval ümberkaudsetesse taludesse.

Mõis oli aastaid tühjalt seisnud ja lagunes, kuni 2004. aastal uued omanikud sai. Mõisa erastas ja taastas laulja Hannah koos ärimehest abikaasa Ander Ildiga. Lammutus- ja renoveerimistööd algasid siiski alles 2013. aastal. Vahepeal jõuti vallaga isegi kohut käia. Täna tegutseb mõis eelkõige muusikamõisana, korraldades pargikontserte.

Eestis on väga vähe näha juugendstiilis mõisahäärbereid. Neeruti maastikukaitseala piiril asuv Neeruti mõis just selline on.

Neeruti mõisaga on seotud ka üks omamoodi rekord: septembris 2019 istutati mõisaparki  tammepuu, mis oma 5 meetrise võraümbermõõduga on suurim ajaloo vältel üldse on Eestis ümber istutatud puu.

Unikaalne nähtus on ka Neeruti mõisa vahtrate allee, mis on mõlemalt poolt kaherealine. Allee rajati juba mõisnike ajastul.