Suurpea linnak

Suurpea sõjaväelinnak kui kunagine miniatuurne „riik“ Eesti põhjarannikul – tühjad korterid, hääbunud majad ja vaiksed tänavad.

Kujuta ette – tuhatkond elanikku, neist 600 ajateenijat, kes kõik elasid justkui omaette maailmas. Seal oli olemas kõik eluks vajalik: kool, lasteaed, haigla, söökla, kauplus, postkontor, isegi oma katlamaja ja veevärk. Suurpea sõjaväelinnak oli 1950. aastatel rajatud Nõukogude Liidu projekt, mis pidi ühendama üle lahe asuva Hara sadama ja siinpool asuva teadusuuringute keskuse, moodustades omamoodi terve katsepolügooni.

Ühe teemana uurisid spetsialistid Suurpeal, kuidas muuta Nõukogude Liidu allveelaevad võimalikult märkamatuks, kuidas vähendada nende müra ja magnetjälge, et vaenlane neid ei avastaks. Töö oli nii keeruline, et appi kutsuti ka Eesti teadlasi, kuigi projekt ise oli ülimalt salajane. Üks appitulnutest oli noor küberneetik Valdo Praust. Tema pidi aitama luua arvutimudeleid, mille abil oleks saanud testida laevade “avastamise” võimalusi. Mõne kohtumise järel selgus aga, et tolle aja arvutid olid liiga algelised ja ülesanne matemaatiliselt nende jaoks liiga keeruline. Seetõttu jäi koostöö katki,  lihtsalt polnud võimalik nii keerulist probleemi juba tolle aja kohta aegunud vahenditega lahendada. Riigil oli aga ka teine lahendus – inimressurss. Merre paigutati eri sügavusele palju erinevaid andureid ja kuna kaabliga andmeside oli veel haruldane ja internetist ei osatud isegi unistada, sõideti lihtsalt laevadega edasi-tagasi tehti mõõtmisi.

Nagu tavaks, olid sellised “linnakud” kinnised, võõraid sinna ei sattunud, kohalike palgad kõrgemad ja poed kaupa täis.

Ajad muutusid. Kui Nõukogude väed 1990-ndatel Eestist lahkusid, jäi see väike „riik“ pooltühjaks. Täna on linnakus 30-40 püsielanikku, suviti rohkem. Paljud korterid ja rajatised hakkasid lagunema – elust tulvil majad seisavad nüüd kummituslikult vaikuses. Kuigi linnakus elab endiselt inimesi, nii umbes 30-40 aastaringselt, suvel oluliselt rohkem, siis täituvad paljud tühjalt seisvad korterid, kannab see kunagist hiilgust vaid mälestustes. Korrusmajad, mis kord olid koduks ajateenijatele, on nüüd peamiselt tühjad ja unustusehõlma vajunud, siiski ka siin veel elatakse ja veetakse külmal ajal oma 5. korruse korterisse kuurist küttepuid.

Kompleks on kultuurimälestiste riiklikus registris kirjas militaarpärandina. Linnaku pärandit üritab säilitada Vestman Kinnisvara, kes samal ajal otsib viise piirkonna elavdamiseks. Aga Suurpea mõjub endiselt kui kummitusküla.

Hea teada, et lisaks Suurpea linnakule on kõrval ka Suurpea küla – täiesti tavaline ja toimiv eestlaste rannaküla.

Muudetud: 12.01.2026