Palamu­se kool­muuseum

Palamuse koolmuuseum on ainus Eesti kihelkonnakoolide ajalugu tutvustav muuseum, mis uurib, kogub, ja säilitab koolielu alates 17. sajandist kuni Eesti iseseisvumiseni.

Rahvakirjanik O. Lutsu poolt kuulsaks kirjutatud Palamuse on 1234.a. esmamainituna üks vanemaid kihelkondi Eestis. Lisaks 1873. aastal valminud vanale  koolimajale, kus on 5. jaanuaril 1987 avatud kihelkonnakoolimuuseum, kuuluvad Palamuse kultuurikompleksi veel Püha Bartholomeuse kirik keskaegsete hauaplaatidega ja puuskulptuuridega, renoveeritud pastoraadihoone ja kirikumõisa ait, apteek, vesiveski veskijärvega, Goldbergi villa ning ja iidne kirikupark laululavaga. Koolimajas toimus õppetöö 1975. aastani,  ainult 1938. aastal sai kool teise õppehoone lisaks ja vanasse majja jäid vaid algklassid. 1975 sai valmis uus koolihoone ja siis kolis kool täielikult vanast koolimajast välja.

Palamuse muuseum on ainus Eesti kihelkonnakoolide ajalugu tutvustav muuseum, mis uurib, kogub, ja säilitab koolielu alates 17. sajandist kuni Eesti iseseisvumiseni. Süvenenumalt tutvustatakse kihelkonnakoolide toimimist Eestis läbi O. Lutsu „Kevade“. Muuseumikaardiga tasuta sissepääs.

Palamuse on kirjutatud meie filmiajalukku eelkõige filmidega Kevade (1969), Suvi (1976), Sügis (1990) ja Talve.

“Kevade” filmimist alustati 1. märtsil 1969. aastal ja filmilindile jäädvustati Imeliku ja Kuslapi koolitulek üle lagendiku sõitval reel. Ka filmi esilinastus toimus 7. jaanuaril 1970.a.  Palamusel.

Täna võime tõdeda, et kui Jaan Kross võib olla kõige tõlgitum Eesti kirjanik, Tammsaare kõige sügavama mõttemaailmaga, Jaan Kaplinski kõige rahvusvahelisem ja Viivi Luik kõige poeetilisem, siis Oskar Luts on kõige rahvalikum.

Muudeti: 04.01.2026