Tapa jaama­hoone – Eesti raudteearhitektuuri viimane mohikaanlane

Tapa jaamas seisab ainus säilinud kivist jaamahoone Eestis, mis pärineb Esimese maailmasõja eelsest ajast.

See pole lihtsalt telliskiviehitis, vaid mastaapne mälestusmärk ajastule, mil raudtee oli progressi sümbol. Pärast aastakümneid kestnud vaikust ja lagunemist on see arhitektuuripärl lõpuks ometi saamas uut võimalust, et tõusta tuhast ja särada taas Eesti raudteede kroonjuveelina.

1928. aastal praeguse kuju saanud  jaamahoone laguneb avaliku kasutuseta juba viimased kaks kümnendit. Üksiku erandina oli jaamahoone kasutusel, kui seal 2007. aastal filmiti Detsembrikuumust.  Aastal 1968 võeti siin üles ka kaadreid linateosele  Inimesed sõdurisinelis.

Pärast pikka ootust jõuti 2024. aastal lõpuks ajaloolise otsuseni – Tapa jaamahoonet hakatakse taastama! See 1928. aastal oma praeguse kuju saanud ehitis on alates 2017. aastast riikliku kaitse all kui hindamatu kultuurimälestis. Renoveerimine toob Tapa südamesse uue hingamise, kus kohtuvad raudteeajalugu ja tänapäeva kogukonnaelu. Üheks ideeks on tuua siia üle Tapa muuseum, aga võib-olla ka noortekeskus ja restoran. Hoone renoveerimisega tegeleb AS Eesti Raudtee.

Hea teada: Tapa nime seostamisel tapmise, tapluste ja lahingutega  puudub nii ajalooline kui ka keeleteaduslik alus. Nime päritolu on selgusetu, ühe võimalusena on pakutud Soome murdesõna tappo, mis tähendab taraga ümbritsetud haritavat maad, karjala tapos tähendab aga  elukohta. Küll aga on kuulsust kogunud Tapa vorstivabrikud. Juba 1911. aatal oli alevikus koguni 6 vorstivabrikut, igaühes 6-12 töötajat. Vorstide kvaliteet oli kiidetud üle maa ja alevik sai endale Vorstilinna hüüdnime.

Nii et järgmine kord, kui rong peatub Tapa jaama ees, tea, et oled saabunud paika, mille nimi tähendab “kodu” ja “haritud maad”, mitte ajaloolist lahinguvälja. 

Muudetud: 26.04.2026