Kiltsi mõis – Vene esimene ümber­maailmareis “pandi purki” just siin

See pole lihtsalt mõis, vaid paik, kus admiral Krusenstern joonistas valmis maailmakuulsa “Lõunamere atlase”

Sisuliselt oli Kiltsi 19. sajandi alguse Google Mapsi peakontor. Samal ajal kui teised mõisnikud pidasid jahti, istus admiral Krusenstern oma kuppelkatusega tornis ja pani kirja kaugeid mereteid, mis muudsid igaveseks maailma navigatsiooniajalugu.

1784. aastal omandas Kiltsi mõisa major Hermann Johann von Benckendorff, kelle eestvedamisel asuti vanu, Liivi sõjas purustatud vasall-linnuse müüre kokku sobitama uue varaklassitsistlikus stiilis ehitatava lossiga. Loss valmis enam-vähem  1790-datel aastatel. Kuid kui 1816. aastal juba tuntust kogunud admiral Adam Johann von Krusenstern Kiltsi lossi ostis, polnud härrastemajas ehituslik siseviimistlus veel lõppenud. Nii pidi Krusenstern oma perekonnaga elama esimese aasta hoopis Vorsti karjamõisas. Eesmärk oli rajada mõisakompleks, mis sobiks pigem elamiseks kui kaitseks. Lossi erisus peitub kuppelkatustega ümartornides ja kaares peahoonega kokku ehitatud tiibhoonetes. Paar aastat varem oli ta abiellunud Julie Emilie von Taube’iga. Väga kokkuhoidval paaril oli neli poega ja kaks tütart. Kõik nad elasid pika elu, olid haritud ja rahvusvaheliselt tuntud.

Kiltsi ümbruses oli palju pilkupüüdvaid mõisaid, kuid nendes toimunud seltskondlikust elust Krusensternid lugu ei pidanud. Päris erakud nad muidugi polnud. Läbi käidi Muuga, Vao ja Liigvalla mõisnikega. Admirali valdusesse jäi loss kuni tema surmani 1846. aastal. Lossi uueks omanikuks sai admirali vanim poeg, kes aga diplomaadina seal ei elanud ning rentis selle välja.

Kiltsi ajaloo üks traagilisemaid ja veidramaid hetki oli aga 1911. aasta, mil Saksamaal elanud krahvinna, admirali pojatütar, müüs päranduseks saadud mõisa maha, ilma et oleks seda kunagi näinud või teadnud, millised väärtuslikud käsikirjad seal tolmu kogusid. See oli tõeline kaotus kultuuriloole – Kiltsi müüride vahel peidus olnud maadeavastuste ajalugu rändas laiali lihtsalt sellepärast, et omanik ei viitsinud ise kohale tulla ja varandusega tutvuda.  Nii läks suur osa perekonnale kuulunud esemeid kaotsi, sealhulgas raamatud ja ka väärtuslik kirjavahetus.

Krusensterni juhtimisel oli juba varem teostunud Vene esimene ümbermaailmareis (1803-1806), mille põhjal koostas ta just Kiltsis elades “Lõunamere atlase”. Admiral suri Kiltsis 1846. aastal, tema põrm sängitati tsaar Nikolai I erikäsu kohaselt Tallinna Toomkirikusse.

Krusensterni kohta on teada, et elades mõned aastad Ameerika Ühendriikides olevat ta olnud ka toonase presidendi Georg Washingtoni külaliseks. USA-s aub ka Krusensterni nimeline rahvuspark. 1873. aastal püstitati talle mälestusmärk ka Peterburis Vassili saarel.

1920. aastast alates asub lossis kool, mis seni oli tegutsenud Sootaguse külas üsna kehvades oludes. Tänu sellele on ajalooline hoone säilinud.

1993. aastal asutasid Kiltsi Põhikooli õpetajad Adam Johann von Krusensterni nimelise mittetulundusühingu, mis aitas kaasa lossi renoveerimisele ja mõisaansambli arendamisele. Mõisahoone restaureeriti Norra rahastatud programmi toel, mille eesmärk oli aidata taastada Eesti mõisaid ja kultuuriobjekte. Lisaks aitas Eesti Mõisakoolide Programm ehitada siin üles maadeavastaja Krusensterni pärandit ja kartograafia ajalugu tutvustavat Kiltsi Kaardilossi, mille tutvustamisel kaasatakse aktiivselt oma kooli õpilasi.

Tähelepanuväärne on ka karusmarjaalle Kiltsi mõisa pargis. Parki ja mõisa ümbrust läbib 2 km pikkune loodusõpperada, millel on 20 teabekaartidega varustatud vaatluspunkti.

Alates 2023 suvest on mõis avatud ettetellimisel ainult gruppidele.

Muudetud: 21.03.2026