Intsi­kurmu – plats, kus laulupidu käima läks ja lava päriselt maha põles

Intsikurmu metsaparki teavad paljud inimesed nii Eestimaalt kui kaugemalt eelkõige tänu laulupeo traditsioonile. Teadupärast peeti Eestimaa esimesed laulupühad aastatel 1855 ja 1857 just Põlvas, Intsikurmu pargis.

Armsakssaanud Intsikurmu peoplats Puuri mõisa maadel avati ametlikult 4. juunil 1906. aastal kihelkondliku lastepeoga, millest võttis osa 2500 last! Esimene laululava valmis siiski alles 1959. aastal. Juba kümmekond aastat hiljem, kui koorid laval “Nii ajaratas ringi käib” lauldes küljelt küljele kõikunud ja lava koos nendega, leiti, et on viimane aeg lava suurema ja tugevamaga asendada.

Peagi sai lauluväljakust traditsiooniline suurpidude paik. Siin on toimunud vabariigi segakooride ja meeskooride laulupeod, puhkpilliorkestrite kogunemised.

2002. aasta volbriööl põles legendaarne laululava maani maha. Taastamiseks kogunes vabatahtlike annetusi ja ka riik andis osa, nii, et juba oktoobriks olid põlengu tagajärjed likvideeritud. Millegipärast puudus laululaval kohustuslik kindlustus. Põleng sai alguse laululava taha süüdatud lõkkest, kust lendas säde laululava räästasse ja see süttis. Tahtliku süütamise politsei välistas.  Sellel suvel oli aga Intsikurmu mändide all vaikus. Uus lava tuli vanaga sarnane, ka on kiidetud lava akustikat.

Ka tänapäeval on Intsikurmu laululava tuntud kontserdi- ja peopaik. Laululava alla mahub ligi 3500 lauljat, murule tantsima ja pidutsema aga kõik huvilised.

Kust aga Intsikurmu endale nime sai? Legend räägib, et sealkandis elas ühes talus hulga kasse ehk maakeeli intsusid, eks kostus kaugele nende intsude vali hääl ja nii saanud ka koht nime.

Muudetud: 03.04.2026