Vana-Koiola mõis, kus sündis Võrumaa
Siia, tagasihoidlikusse kroonumõisa, pidi kerkima uus maakonnalinn, ent Katariina II reformi käigus muutusid plaanid kiiresti ja Võru mõis võttis Vana‑Koiola rolli üle enne, kui viimane jõudis keskuseks kujunedagi.
18. oktoobrit 1783 peetakse Võrumaa ametlikuks sünnipäevaks. Sel päeval eraldati Tartumaast uus maakond, mille keskuseks määrati algselt Vana‑Koiola kroonumõis. Muudatus oli osa Katariina II ulatuslikust haldusreformist, mille eesmärk oli kaotada vananenud läänisüsteem, tugevdada keskvalitsuse kontrolli ning muuta kubermangud asehaldurkondadeks. Liivimaal peeti senist nelja kreisi arvu liiga väikeseks, mistõttu tõsteti see kaheksale, et parandada haldusvõimet ja kiirendada asjaajamist.
Uus maakond moodustati Tartu kreisi kaguosast, hõlmates kaheksa võrukeelset kihelkonda: Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina. Vana‑Koiola valiti keskuseks Riia kindralkuberner George von Browne’i otsusel, sest kroonumõis pakkus sobivat halduskeskkonda. Uuel maakonnal puudus aga oma maakonnalinn! Selleks kavandati algselt Vana‑Koiola mõisa maad, ka uus maakond sai esialgseks nimetuseks Vana-Koiola kreis ehk maakond.
Peagi leiti, et Võru mõisa asukoht on logistiliselt siiski parem, sealt kulges tähtis Tartu–Pihkva maantee. Ka on seal juba olemas ilus ja avar härrastemaja. Ametkonnad kolisid Võru mõisa härrastemajja juba 27. augustil 1784, mis tähistas uue maakonnakeskuse, Võru linna sündi.
Just sellest halduslikust ümberkorraldusest 1783. aastal algab Võrumaa ajalugu ning kujuneb võrukeste eraldi identiteet. Aasta hiljem alustati Võru linna rajamist, mis jäi maakonna keskuseks kuni 1950. aastani.
Seega kestis tolle uue maakonna, mis kandis juba nime Vana-Koiola maakond, iga vaid 7. oktoobrist 1783 kuni 10. augustini 1784.
Vana‑Koiola rajati 17. sajandi alguses Rootsi riigivõimu ajal riigimõisana. Pärast Põhjasõda läks mõis Venemaa haldusesse, jäädes ikka riigimõisaks ehk kroonumõisaks. See eristas seda paljudest ümbruskonna mõisatest, mis kuulusid aadlile. Riigimõisad olid otseselt keskvalitsuse valduses ja neid kasutati sageli halduslike ülesannete täitmiseks, mis selgitab ka mõisa valikut uue kreisi ajutiseks keskuseks. Mõisa peahoone oli 19. sajandi teisel veerandil ehitatud tagasihoidlik ühekorruseline poolkelpkatusega hoone, mille ees paiknes viilkatusega sammaskoda.
Mõisa peahoones asus 7-klassiline kool ja hiljem peale ümberehitust Koiola 8-klassiline kool. Kool töötas Vana-Koiolas 1926–2010. Pärast kooli sulgemist ehitati kooli hoonetest hooldekodu.
Riigimõisate omanik oli riik, mitte konkreetne perekond. Mõisa eesmärk oli majandamine, mitte esinduslikkus, mistõttu hooldus sõltus vaid ametnike otsustest ja rahastamisest ja pole kedagi, kel olnuks isiklik huvi hoone säilimiseks. Nii juhtus ka Vana-Koiola häärberiga, mis küll hoonena on säilinud, kuid mitte mõisana äratuntaval kujul.
Mõisa kõrvalhooneid on vähe säilinud. 18. sajandi lõpust on pärit endine massiivne moonakamaja, mis nüüd on kasutusel Vana-Koiola rahvamajana (fotol).
Endiseid aegu meenutab aga Vana-Koiola järv.
Muudetud: 17.10.2027
Otitooma tee 31, Türisalu, Siin kusagil on uus madalseiklusrada
Vana-Koiola küla
Varbla kool
Haapsalu linn, Lääne maakond
Hara suurkivi, Loksa — Hara
Reima Kadakas, Suursoo tee
Kalevi-Liiva, Kaberla — Kaberneeme
Siia on maetud Kilingi-Nõmme koolipõlengus hukkunud 18 last
Jausa küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Surju küla, Saarde vald, Pärnu maakond, 86401, Eesti
Heiste küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, 92242, Eesti
Meriküla, Harku vald
Vana-Vigala endise raudteejaama veetorn, 21a, Jaama, Vana-Vigala küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78003, Eesti
Jussi telkimisala, Koonukõrve sild, Koitjärve küla, Kuusalu vald, Harju maakond, Eesti
Koitjärve küla, Kuusalu vald, Harju maakond, Eesti
Muuseum on oma tegevuse lõpetanud
Ausammas on viidud Lagedile muuseumi
Vistla küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond, 46028, Eesti
Rae küla, Rae vald, Harju maakond, 75310, Eesti
Luhamaa Pühavaimu kirik, Luhamaa vana kivitee, Määsi, Määsi küla, Setomaa vald, Võru maakond
Mustjala Prohvet Eeliase kirik
Mustjala Anna kirik
Rohuneeme kabel
25, Merepiiga tee, Rannamõisa küla, Harku vald
Mõniste küla
Kaliküla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond
Kabli looduskeskus
Velise mõisa kalmistu, Kilgi tee, Päärdu, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78028, Eesti
Velise küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78201, Eesti
Velise küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78201, Eesti
Jädivere mõis, eravalduses, ligipääs puudub
Porkuni järv
Vändra gümnaasium, 13, Kooli, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Vändra kivi, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Võidula mõis, Rõusa — Käru, Võidula, Võidula küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87634, Eesti
Roodi küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87232, Eesti
Rae-Veski, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Jändja küla, Türi vald, Järva maakond, 72243, Eesti
100, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Vändra Martini kirik, 32, Pikk, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Sikana-Pooli, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Mannare, Sikana küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87627, Eesti
Liivarand
Väike liivaribaga ujumiskoht
Restu küla, Otepää vald, Valga maakond, 67006, Eesti
Liivarannaga ja heas korras.
Sanatooriumi tee, Väike-Rõsna küla, Värska alevik, Setomaa vald, Võru maakond, 64034, Eesti
Õrsava järve rand, siin on ka Õrsava ja Laskevälja matkaradade alguspunkt.
Tirbi küla
Kõiguste
Tõrise, Tõrise küla
Põlula küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, 46711, Eesti
Seidla mõis
Viru-Nigula Koduloomuuseum,
Asukoht täpsustamisel, Tallinn-Narva mnt 112 km veidi teest eemal heki juures
Vintri küla
Vana-Vigala küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78003, Eesti
Sindi linn, Tori vald, Pärnu maakond, Eesti
Tornimäe Põhikooli juures
Pääsküla raba parkla
Pääsküla raba, Männiku küla
Rapla vald, Rapla maakond
Kodila küla, Rapla vald, Rapla maakond
Rapla vald, Rapla maakond
Velna küla
Norra küla, Järva vald, Järva maakond
Tarvastu küla, Viljandi vald, Viljandi maakond
Vallamaja, Tartu mnt, Pajusti alevik,
Penuja küla, Mulgi vald
Sindi linn, Tori vald
Käru alevik,Türi vald,



