Liip­saare vaate­torn ning rabasümfoonia mustast ja valgest.

Kui otsid kohta, kus alustada oma rabamatka, siis Liipsaare vaatetorn on selle algus. Kolm platvormi viivad kõrgele männilatvade kohale, kust avanev Meenikunno panoraam on marjulistele ja linnuvaatlejatele puhas nauding. Lähedal asuv metsaonn lubab sul raba ehedust nautida ka siis, kui päike on juba soosaarte taha loojunud.

Kaunis männimetsas, Meenikunno maastikukaitsealal, asub Liipsaare vaatetorn. Puidust vaatetornil on kolm platvormi, neist viimane asub 11 meetri kõrgusel. Tornist avaneb suurepärane vaade Meenikunno rabamaastikule. Samuti on võimalik vaatetorni juurest alustada matka mööda Meenikunno raba matakarada. Vaatetorni juures on võimalik pikemalt puhata. Vaatetorni läheduses on Liipsaare metsaonn ja puhkeala.

Meenikunno maastikukaitseala pakub põnevat uudistamist nii matkajale, marjulisele kui ka linnuvaatlejale. Kaitseala kuulub ka Natura 2000 kaitsealade võrgustikku nii linnu- kui loodushoiualana. Kaitseala on jaotatud kolmeks kaitsevööndiks: Meenikunno, Nohipalu ja Vinso sihtkaitsevööndid, kusjuures kahe viimase piirkonnas on keelatud inimestel viibida 1. veebruarist 31. maini.

Rabas on hulgaliselt ilusa männiku või liigirikka salumetsaga kaetud soosaari, mille järgi on paik ka oma nime saanud. Kohalikus kõnepruugis nimetatakse võsaga kõrgendiku kohta lund. Kunagi elas ühes neist mees nimega Meeni ja nii saanudki raba nimeks Meenikund.

Meenikunno raba peidab endas Eesti üht üht looduslikku paradoksi. Siin on kõrvuti erakordselt happeline ja punakaspruun Mustjärv ning Eesti kõige vähetoitelisem, heledaveeline Valgjärv. Mustjärv on väga happelise, punakaspruuni ja erakordselt vähe läbipaistva veega (vee läbipaistvus on kohati vaid 0,4 m) ning orgaaniliste ainete rikas veekogu. Heledaveeline Valgjärv, vastupidi, on Eesti kõige vähetoitelisem järv. Selle vee läbipaistvus küündis aastaid tagasi suvel ligi 10 meetrini, täna on järve läbipaistvus vähenenud, küündides vaid 3-5 meetrini.

Muudetud: 05.04.2026