Tohisoo mõis

Tohisoo mõisast on esimesi teateid 17. sajandist. Mõis on olnud von Wrangellite pärusmõis ja püsis sajandeid ühe suguvõsa käes. 1905. aasta sündmuste käigus süüdati mõisa vana puidust härrastemaja, mille asemele valmis 1910. aastaks uhiuus neoklassitsistlik kivihoone. Mõisa viimane omanik Benita von Wrangell (1878–1967) abiellus 1928. aastal rootslase Carl Mothanderiga, kes on kirjutanud balti aadlike elust ka raamatu “Parunid, eestlased ja enamlased”, mis ilmus eesti keeles 1997. aastal.

1.oktoobril 1923 asus peahoonesse kohalik kool. 1938. aastal valmis arhitekt Anton Soansi projekti järgi hoonele teine korrus.

14. detsembril 1981 põles Kohila rahvamaja ja 1986. aastal võeti osa mõisahoonest kasutusele kultuurimajana. 1992 asutati siia Kohila Koolitus- ja Kultuurikeskus, hilisem Kohila Kunstide Kool, kus tegutseb muusika- ja kunstikool ning täiskasvanutele kangatuba ja õmblusklass. 

Mõis on laiemalt tuntust kogunud oma pargis peituva uhke keraamikapõletusahjuga – see 2000. aastal tööd alustanud traditsioonitruu puupõletusega ahi on kokku toonud kunstnikke maailma eri paigust. 2000. aastal ehitati Andres Alliku eestvedamisel Eesti ja Ameerika keraamikute koostöös mõisaparki Balti- ja Põhjamaade esimene anagama tüüpi keraamikaahi Esthoggama.

Muudetud: 28.07.2025