Karja kirik

Algselt katoliiklikku Karja Katariina kirikut on esmamainitud 1254. aastal. Selle kaitsepõhakud on Aleksandria Katariina ja Püha Nikolaus.  Kiriku kivist hoone ehitasid 13. sajandi viimasel veerandil või 14. sajandi alguses Ojamaa meistrid. Kirjalikke teateid lkiriku ehitamise kohta pole.  Veel enne kivikiriku ehitamist on aastast 1254 andmed selle kohta, et Karjas asus puukirik.

Karja kirik on ühelööviline ning säilitanud oma ehitusaegse ilme. Algselt on kirik täitnud ka kaitseehitise rolli, millele viitavad kõrgel asetsevad kitsad aknad ja paksud müürid. Kuna ehitamise ajal oli olulisem kaitsefunktsioon, mitte kõrge torn, mis oleks eemalt kaugele näha, puudub ka kirikul kellatorn. Väga paljud tol ajal valminud kirikud olid ilma tornita, aga kui tihti ehitati torn hiljem juurde, siis Karjas seda tehtud ei ole. Kell ise on siiski olemas — Stockholmis valatud pronkskell  asub kiriku lääneviilu nišis. 2026. aasta suvel tähistatakse 100 aasta möödumist kirikukella õnnistamisest 1926. aastal.

See on Saaremaa kõige pisem keskaegne kirik. Kiriku altari kohal on säilinud ehitamise ajal maalitud paganlikud maagilised laemärgid. Kiriku kujunduses on näha valdavalt vara- ja kõrggootistiili elemente, mis on ühendatud mõnede romaanipäraste joontega.

Karja kirik on üks raidskulptuuririkkamaid maakirikuid kogu Põhja-Euroopas. Kiriku võlvid ületavad seinte kõrguse kaks korda.

Kiriku käärkambri kohal on omapärane kaminaga ruum. Oletatavasti loodi sellega ööbimisvõimalused palveränduritele, kes üle Skandinaavia ja Ojamaa (Gotlandi) rändasid Maarjamaale.

Lisaks jumalateenistustele, laulatustele, matustele on kirik ka tuntud kontserdipaigana.

Muudetud: 21.02.2026