Undva pank – pealuurand, kus kivid meenutavad iidseid kolpasid

Kas julgeksid jalutada rannas, mida geoloogid kutsuvad “pealuurannaks”?

Undva panga põhjatipus on meri lihvinud ümaraks stromatopoorid – 400 miljonit aastat vanad fossiilid, mis välja nagu kivistunud pealuud. See pole aga stseen õudusfilmist, vaid haruldane loodusnähtus, kus iidne merepõhi on tulnud meile tere ütlema.

Undva pank ehk Tõrvasoo pank on Tagamõisa poolsaare põhjatipus asuv pank. Pank on umbes 350 m pikkune. Panga kõrgus on 2,5 m. Pangal paljanduvad Jaani lademe Ninase ja Mustjala kihistiku kivimid. Panga põhjatipus on meri ümaraks lihvinud stromatopoore, mistõttu geoloogid nimetavad seda „pealuurannaks“.

Stromatopoorid on fossiilsed korallid, mis olid väga levinud umbes 400 miljonit aastat tagasi. Need olid nagu mere põhjas kasvanud vetikate kolooniad, mis aja jooksul kivistusid.

Stromatopooride moodustumine sõltus paljudest asjadest, nagu vee temperatuur ja sügavus ning toitainete tase vees. Need kivistunud kolooniad annavad meile tänapäeval olulist teavet selle kohta, milline oli maailm miljoneid aastaid tagasi. Saaremaal Undva pangal leiduvad stromatopoorid on pärit Devoni ajastust, mil Saaremaa ala oli merepõhja all. Stromatopooride kivistised on säilinud sellest ajastust, kui need merepõhjas kasvasid ja kivistusid. Undva pank on tuntud oma rikkaliku stromatopooride leiukoha poolest. Stromatopooride leiukohad on olulised teadlastele ja loodusuurijatele, kes soovivad mõista, milline oli Saaremaa ala miljoneid aastaid tagasi ning milline oli tolleaegne merekeskkond.

Undva pank ei ole kuulus vaid oma “pealuude” poolest. Sealses lahes talvitub üks maailma ohustatumaid linnuliike – kirjuhahk. See on lind, kes on otseses hävimisohus, ning Undva rannik on talle üks väheseid turvalisi paiku maailmas. Kui võtad kaasa binokli, võid märgata haruldast, keda paljud linnuvaatlejad üle maailma on näinud vaid fotolt. .

Muudetud: 18.03.2026