Muhu Katarii­na kirik

Kas teadsid, et Muhu Katariina kirik on üks vanimaid Eestis. Unikaalsete seinamaalingute ja paganlike hauakividega hoone on pärit XIII sajandist?

Novgorodi juurtega Ojamaa (Gotlandi) meistrite poolt ehitatud Muhu kirikut on kroonikas mainitud juba aastal 1267. Kirik on varagooti stiilis väga kaunis ehitis, mis sadamast Saaremaa poole sõites Liival suurele teele ära paistab ja pead pöörama sunnib. See on üks kaunimate proportsioonidega maakirikuid Eestis – mida muuseas on kasutatud ka kaitserajatisena. Muhu kiriku interjööri ilme määravad kõrged mõigasroietega domikaalvõlvid, kooriosas aga ristvõlvid. Kirikus näeb hauaplaati kirjaga”Siin puhkab Johannes Gotlandist, paluge tema eest”. Nii tõlkis teksti Saaremaa ajaloolane Olavi Pesti.

Kiriku kooriruumi põhja- ja idaseinal on säilinud umbes 1330. aastaisse dateeritavate seinamaalide fragmendid. Trepile viiva ukse kohal on näha kirikuseina müüritud 12.–13. sajandist pärinevat haruldast trapetsikujulist hauaplaaati. Esimest korda sai kirik kannatada Põhjasõja ajal, hiljem taastati. 1941. aastal puhkenud tulekahju tagajärjed likvideeriti aasstatel 1957-1958. 

Muhu Katariina kirikul ei ole massiivset torni, selle asemel ehitati 1764. aastal väike kaheksatahuline haritorn, mis asendas klassikalist suurt kellatorni. See teeb Muhu kiriku arhitektuuriliselt erandlikuks võrreldes paljude teiste Eesti keskaegsete kirikutega. Kuni tulekahjuni 1941. aastal kaunistas haritorni kuke kujuline tuulelipp, kuid kukke enam tornis ei näe.

Viimane suurem restaureerimine toimus 20. sajandi lõpul, ka sellega ei peetud kuke olemasolu vajalikuks. 

Muudetud: 17.12.2025