Elistvere loomapark ja vaatetorn

Kas teadsid, et Elistvere loomapargis elavad Koroonius, Printsess, Jussike, Roosi, Maare, Tuule, Timmu, Ursula ja veel palju teisi?

Elistvere loomapargis saab näha peamiselt Eesti metsades elavaid loomi (hunt, piison, põder, pruunkaru, metsnugis, ilves jpt) võimalikult looduslikus keskkonnas. Algselt, 1997. aastal, emata jäänud ja viga saanud loomade koduks loodud Elistvere loomapark on nüüdseks saanud koduks ka nende loomade järglastele. Huvitav ehk teada, et siinses loomapargis on igal loomal ka oma nimi. Siin elavad hunt Koroonius, ilvesed Printsess ja Kriimu, rebased Jussike ja Roosi, põhjapõder Maare, põder Tuule, metskitsed Poja ja Timmu, karu Ursula jne.

2 km pikkune, ratastooli ning lapsevankriga läbitav Elistvere õpperada tutvustab siltide abil erinevaid taimeliike. Laudtee viib Elistvere järve äärse vaateplatvormi juurde. Tornist avaneb suurepärane vaade Elistvere järvele. Tornis infotahvlid järvel elutsevate lindude kohta.

Õpperajale pääseb loomapargi lahtioleku aegadel ja loomapargi külastamine on tasuline.  7 m kõrgune puidust vaatetorn on pealt suletud. Korraga tohib tornis viibida maksimaalselt 7 inimest.

Ajalooline on ka Elistvere mõis, mis on ümbruskonnas üks vanimaid – juba 1355. aastal on seda mainitud kui olemasolevat. Keskajal kuulus mõis algul Taubedele ja Ungernitele, alates 17. sajandi algusest aga von Wrangellidele. Hiljem oli mõis von Stackelbergide omanduses, mil ta ehitati ka esinduslikuna välja.

Luksuslik hilisbarokne kahekorruseline peahoone valmis mõisas 1785. aastal – oma stiili üks esinduslikumaid mõisahooneid kogu Eestis. Hoone tegi eriti pilkupüüdvaks kõrge sokkel, suur maht ning kõrge kelpkatus. Peahoonega samal ajastul püstitati selle esiväljaku äärde stiilne hilisbarokne ait, kaks kahekorruselist kõrvalhäärberit ja muid kõrvalhooneid, mis moodustasid sümmeetrilise ansambli. Samuti rajati suur park.

Kui Sind huvitavad ka teised vaatetornid, uuri vaatetornide lehte!

Muudetud: 22.06.2025