Saarest Saatseni OÜ

Hüpassaare muuseum – linnupete ja noodipaber keset metsasügavust

Mart Saare loomingu paremik just siin eraldatuses, kus helilooja kuulas lindude laulu ja pani selle kirja, luues maailma, kus muusika ja mets on lahutamatult põimunud.

Mart Saare metsatalu kandis helilooja jaoks omamoodi haldjamaailma mõõtmeid. Ta ei kopeerinud lääne eeskujusid, vaid kasutas eesti regilaulu ja loodushääli. Hüpassaare oli selleks ideaalne koht, sest asub keset suurt soomassiivi.

Mart Saare vanaisa isa asus siia soomättale 18. sajandi keskpaiku ja rajas selle talu. Maa oli riigi omandus ja tookordsed seadused lubasid vabadel inimestel rajada kroonu asundamata metsadesse oma kodu oma soovi järele. Talu jäi sama pere kätte mitmeks põlvkonnaks.

1932. aasta “Sakala” kirjutab: “Mart Saare kodu asub sügaval metsas, soode ja rabade taga. Sääl vaikuses on lugupeetud helilooja loonudki oma paremad laulud, unistades teinekord terved päevad klaveri taga. Maise varanduse väärtust pole Saar kui tõsine boheemlane kunagi õieti tunnud, ta on leppinud kõige lihtsama maaeluga kireva ja pulbitseva linnaelu asemel.” Kuigi sõjajärgsel ajal taheti helilooja koju masintraktorijaama ehitada, ei saanud see teoks, tänu Eugen Kapile.

1964. aastal kinkis Mart Saare perekond maja riigile ja siin avati Mart Saare majamuuseum.

Eesti kutselise koorimuusika rajajaks peetud elilooja elas oma isatalus püsivalt ka täiskasvanuna, aastatel 1932–1943. Sel perioodil sündis ka tema loomingu paremik.

See kauge paik sobib kui valatult neile, kelle hing vajab linnakärast vaikust, loomepõld viljakust või koolilaps teadmiste kinnitust. Või miks mitte neile, kes otsivad lihtsalt mugavat piknikukohta ja vaikset olemist avaras õuealas. 4,4 km pikkune rabarada viib maja eest otse rohelise muinasjutu südamesse. Kui soovid näha kohta, kus Eesti tuntuimad koorilaulud paberile said, siis Mart Saare kodukoht pakub selleks nii põneva võimaluse.

Kuresoo rabas on aastast 1998 korraldatud Suure-Jaani muusikafestivali päikesetõusukontserte.

Hea teada: nimi Hüpassaare on kujunenud sõnast Upassaare, kusjuures murdesõna upa tähendab metskulti.

Muudetud: 07.03.2026

Surju küla, Saarde vald, Pärnu maakond, 86401, Eesti

Heiste küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, 92242, Eesti

Meriküla, Harku vald

Vana-Vigala endise raudteejaama veetorn, 21a, Jaama, Vana-Vigala küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78003, Eesti

Jussi telkimisala, Koonukõrve sild, Koitjärve küla, Kuusalu vald, Harju maakond, Eesti

Koitjärve küla, Kuusalu vald, Harju maakond, Eesti

Muuseum on oma tegevuse lõpetanud

Ausammas on viidud Lagedile muuseumi

Vistla küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond, 46028, Eesti

Rae küla, Rae vald, Harju maakond, 75310, Eesti

Luhamaa Pühavaimu kirik, Luhamaa vana kivitee, Määsi, Määsi küla, Setomaa vald, Võru maakond

Mustjala Prohvet Eeliase kirik

Mustjala Anna kirik

Rohuneeme kabel

25, Merepiiga tee, Rannamõisa küla, Harku vald

Mõniste küla

Kaliküla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond

Kabli looduskeskus

Velise mõisa kalmistu, Kilgi tee, Päärdu, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78028, Eesti

Velise küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78201, Eesti

Velise küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78201, Eesti

Jädivere mõis, eravalduses, ligipääs puudub

Porkuni järv

Vändra gümnaasium, 13, Kooli, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra kivi, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Võidula mõis, Rõusa — Käru, Võidula, Võidula küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87634, Eesti

Roodi küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87232, Eesti

Rae-Veski, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Jändja küla, Türi vald, Järva maakond, 72243, Eesti

100, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra Martini kirik, 32, Pikk, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Sikana-Pooli, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Mannare, Sikana küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87627, Eesti

Tootsi alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87501, Eesti

Liivarand

Väike liivaribaga ujumiskoht

Restu küla, Otepää vald, Valga maakond, 67006, Eesti

Liivarannaga ja heas korras.

Sanatooriumi tee, Väike-Rõsna küla, Värska alevik, Setomaa vald, Võru maakond, 64034, Eesti

Õrsava järve rand, siin on ka Õrsava ja Laskevälja matkaradade alguspunkt.

Tirbi küla

Kõiguste

Tõrise, Tõrise küla

Põlula küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, 46711, Eesti

Seidla mõis

Viru-Nigula Koduloomuuseum,

Asukoht täpsustamisel, Tallinn-Narva mnt 112 km veidi teest eemal heki juures

Vintri küla

Kaavi küla, Saaremaa vald, Saare maakond, 93239, Eesti

Vana-Vigala küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78003, Eesti

Sindi linn, Tori vald, Pärnu maakond, Eesti

Tornimäe Põhikooli juures

Pääsküla raba parkla

Pääsküla raba, Männiku küla

Rapla vald, Rapla maakond

Kodila küla, Rapla vald, Rapla maakond

Rapla vald, Rapla maakond

Velna küla

Norra küla, Järva vald, Järva maakond

Tarvastu küla, Viljandi vald, Viljandi maakond

Meleski küla, Viljandi vald, Viljandi maakond, 70304, Eesti

Vallamaja, Tartu mnt, Pajusti alevik,

Penuja küla, Mulgi vald

Sindi linn, Tori vald

Käru alevik,Türi vald,

Kategooriad: Viljandimaa, Põhja-Sakala vald Sildid: Matkarajad, Mõisakoolid

Vaata ka neid kohti:

Allikad:

Õhtuleht, 01.06.2025

Helilooja Mart Saare muuseum

Tähelepanu! “Mnemoturniir”, Estica 1993

Kultuur ja Elu, nr 2, 2002

error: Content is protected !!