Hüpassaare muuseum – linnupete ja noodipaber keset metsasügavust

Mart Saare loomingu paremik just siin eraldatuses, kus helilooja kuulas lindude laulu ja pani selle kirja, luues maailma, kus muusika ja mets on lahutamatult põimunud.

Mart Saare metsatalu kandis helilooja jaoks omamoodi haldjamaailma mõõtmeid. Ta ei kopeerinud lääne eeskujusid, vaid kasutas eesti regilaulu ja loodushääli. Hüpassaare oli selleks ideaalne koht, sest asub keset suurt soomassiivi.

Just siin, Hüpassaare laugaste ja metsasügavuse vahel, leidis ta oma laulude viisi ja leelode luule. 1964. aastal avatud Mart Saare majamuuseum pole lihtsalt seinad, mille vahel eksponeeritakse eluloolisi fakte — see on elav mälestushelin. Metsade vaikuses kuulas Saar linnulaulu, mille ta noodistas lauluks. Päikesetõusud uduses rabas andsid muinasjutulise fooni, mida võib kuulda ka tema teostes. Selle paiga salapära kandus otse Eesti heliloomingu vereringesse.

Eesti kutselise koorimuusika rajajaks peetud elilooja elas oma isatalus püsivalt ka täiskasvanuna, aastatel 1932–1943. Sel perioodil sündis ka tema loomingu paremik.

See kauge paik sobib kui valatult neile, kelle hing vajab linnakärast vaikust, loomepõld viljakust või koolilaps teadmiste kinnitust. Või miks mitte neile, kes otsivad lihtsalt mugavat piknikukohta ja vaikset olemist avaras õuealas.  4,4 km pikkune rabarada viib otse rohelise muinasjutu südamesse. Kui soovid näha kohta, kus Eesti tuntuimad koorilaulud paberile said, siis Mart Saare kodukoht pakub selleks nii põneva võimaluse.

Kuresoo rabas on aastast 1998 korraldatud Suure-Jaani muusikafestivali päikesetõusukontserte.

Hea teada: nimi Hüpassaare on kujunenud sõnast Upassaare, kusjuures murdesõna upa tähendab metskulti.

Muudetud: 07.03.2026