Härma müürid – Eesti liivakivimaailma “katus”

Unusta Taevaskoda, sest Piusa jõe ääres ootab sind Härma Mäemine müür, mis teeb oma 45-meetrise kõrgusega kõigile teistele Eesti paljanditele silmad ette.

See on koht, kus maapind langeb peadpööritava kiirusega ja devoni liivakivi kõrgub su kohal nii võimsalt, et isegi kuulus Suur-Taevaskoda tundub selle kõrval vaid väikese künkana. Võrdluseks – Ahja jõe kallastel olev Suur-Taevaskoja paljand on ca 23 meetrit kõrge.

Härma Alumine müür ehk Kõlksniidu müür on nagu looduse kujundatud värviline meistriteos, mille kirevad kihid on nii fotogeenilised, et just siin filmiti kaadreid legendaarsest „Libahundist“. See 20-meetrine kaljusein  pakkudes vaateid, mida tavaliselt harjutud nägema vaid suurte filmistuudiote ekraanidel. Siit leiab ka telkimise- ja piknikukoha.

Piusa jõe ürgorg ei peida endas ainult loodusimet, vaid ka traagilisi ja sügavaid lugusid, nagu Nakri müüri vastas asunud talus hukkunud helilooja Kuldar Singi saatus. Need 12-meetrised liivakiviseinad seisavad vaikivate tunnistajatena Eesti suurima langusega jõe ääres, kus iga paljand, alates Sitka müürist kuni Kalmetumäeni, on osa 1962. aastal loodud Piusa jõe ürgoru maastikukaitsealast. 

Piusa jõe kallastel asuvad liivakivipaljandid tasuvad vaatamist kui Eesti kõige kõrgemad ja maalilisemad Devoni liivakivipaljandid. Piusa jõgi, mille pikkus on 108 km ja langus 212 meetrit, on Eesti suurima langusega jõgi. Jõel on läbi aegade paiknenud 39 vesiveskit.

Piusa jõe kallastele jäävad veel  Paabu müür, Sitka müür, Kalmetumägi, Make müür.

Muudetud: 23.01.2026