Saatse kirik, mis liitis setod ja venelased

Saatse kogudus on läbi aegade olnud eriline sild kahe kultuuri vahel.

Siin on kõrvuti palvetanud nii eesti keelt kõnelevad kui ka venelased, luues ühise ja tugeva piiriäärse kogukonna. See kultuuride põimumine on andnud Saatse kirikule erilise aura, kus ortodoksne rangus kohtub seto külalislahkuse ja traditsioonidega.

Saatse kirik valmis 1801.a. Sealne kogudus on olnud segakogudus, kuhu on kuulunud nii setod kui ka venelased.

Igal aastal juulikuu viimasel reedel täitub Saatse kirikuaed ja küla sadade inimestega, et tähistada päätnitsapäeva. See on kiriku nimepuha, mis on pühendatud pühale Paraskevale (kreeka keeles “reede”). Läbi vene keele setopärase nime saanud püha on piirkonna aasta suursündmus, kus kohtuvad kiriklik liturgia, esivanemate mälestamine ja kirev seto kirmas.

Saatse kiriku ajalugu ei ole ainult pühad ja rõõm, vaid ka meenutus rasketest aegadest. 1919. aasta sündmused, mil hukati nii preester Isa Vassili kui ka pühak Stefanus, on jätnud koguduse mällu sügava jälje. Nende mälestus elab kirikus edasi, tuletades külastajatele meelde vaimujõudu ja ustavust, mis on Saatse pühakoda rasketel aegadel püsti hoidnud.

Vaata ka Saatse muuseum, Saatse piiripunkt

Muudetud: 01.04.2026