Oti mõis, kus ristusid range muinsuskaitse ja omaniku visioon

Alates 1990ndatest on Oti mõis olnud tuliste vaidluste ja suurte arendusplaanide keskmes, olles elavaks näiteks sellest, kui väljakutseterohke on hoida elus nii iidset kultuurimälestist.

Oti mõis on vanim rüütlimõis Saaremaal, Eestis ja ilmselt ka kogu Läänemere rannikul, mida mainiti esmakordselt ajalooallikates juba 1309. aastal. Mõis põletati maha nii Jüriöö ülestõusu käigus kui ka hiljem Põhjasõja ajal.  Mõisa tänaseni säilinud peahoone on aastast 1850.

Pärast võõrandamist jagati mõisa maad asundustaludeks. Härrastemajja asus elama riigimaade valitseja. Pärast Teist maailmasõda tegutses mõisasüdames masintaraktorijaam, hiljem ka raamatukogu,  korterid ja näidatud ka kino. Lisaks töötas maja ühes otsas kauplus.

1997. astal erastas selle Põllumajandusministeeriumilt oksjoni käigus väliseestlane USA-st ja hakkas sellest kujundama ekklusiivset hotelli. Aasta hiljem tunnistati mõis muinsuskaitseobjektiks, koos sellest tulenevate reeglitega. Need ei läinud enam omaniku soovidega kokku. 2007. aastal lõpetas omanik hotelliteenuste pakkumise, seiskas arendustegevused ja pani mõisa müüki. Kingli Kinnisvara OÜ ostis mõisa 2016. aastal. Eelmine omanik oli selleks ajaks müünud mõisat 10 aastat.

2022. aastal oli mõis taas müügis. Omanike sõnul on sellises kohas asuvale hoonele raske äriliselt tasuvat rakendust leida. Mõis on müügis ka 2024. aasta suvel. Hind on veidi langenud, omanik soovib miljon eurot. Mõis on konserveeritud, soojas ja hoitud.

Muudetud: 04.01.2026