Paadla mõis, mis peitis maailmaajaloo üht salajasemat lennuoperatsiooni

16. sajandist pärinevas Paadla mõisas elasid 1941. aastal lendurid, kes sooritasid siitkaudu rünnakuid otse Kolmanda Riigi südamesse.

Paadla mõis, mille juured ulatuvad 16. sajandi keskpaika,  kuuludes von Buxhoevdenite suguvõsale, sai oma praeguse, tudori stiili mõjutustega ilme 19. sajandi ümberehituste käigus. On üsna erakordne, et mõis on sajandeid vaid ühe suguvõsa omanduses.

Pärast võõrandamist asus mõisahäärberis kool.

1941. aastal majutas see aga Punaarmee lendureid, kes käisid Saaremaalt Berliini pommitamas.

Nõukogude ajal kuulus hoone kolhoosile. Peahoones on tegutsenud külakeskus, kool, raamatukogu ja kinosaal. Taasiseseisvumise järel aga rändas kompleks käest kätte – kord sakslasele, kes unistas turismikompleksist ja pidas keldris kohaliku maiguga Oktoberfesti, kord soomlasele, kes lasi majal lihtsalt seista.

Kohalikud teavad, et suurimad plaanid hääbusid hetkel, mil selgus, et Saaremaa süvasadama tee ei hakka kulgema Paadla mõisa lähedalt. Ilma muinsuskaitse toeta jäi hoone omanike südametunnistusele – ja südametunnistus ei pidanud vastu. Vastu ei pidanud ka hoone ise – 2008. aastal varises kokku suurem osa häärberi fassaadist, katus oli sisse vajunud juba varem.

2010. aastast kuulub Paadla mõis ettevõttele Paadla AS, mis tegeleb aktiivselt mõisa taastamise ja renoveerimisega.

Muudetud: 25.05.2026