Avi­nurme muuseumi­rong – Alutaguse metsade “puidu-ekspress” ja küla kuldaeg

Avinurme muuseumirong on mälestus aegadest, mil “puunõude pealinna” ühendas muu maailmaga Alutaguse metsade vahel looklev kitsarööpmeline raudtee.

Avinurmet läbis aastatel 1926–1972 kitsarööpmeline Sonda-Mustvee raudtee, mis lõi piirkonnas võimaluse kaubaveoks. Ennekõike veeti laiali puunõusid ja metsa. See oli trassi äärde jäävatele küladele ligi 50 aastat kestnud tõeline õitsenguaeg.

63 kilomeetri pikkune Sonda-Mustvee raudteeliin avati 1. augustil 1926 ja suleti 1. mail 1973. 1930-ndail aastail moodustasid Sonda-Mustvee liinil veeremi 8 reisi- ja 316 kaubavagunit, ainsama puudus restoranvagun. Tavapäraselt oli ööpäevas käigus viis rongi, mille peamiseks ülesandeks oli puidu väljavedamine Alutaguse metsadest, hiljem lisandusid Mustvee suunas veetav suhkur, petrooleum, sool, ehitusmaterjalid, põlevkivi, heeringad jpm. Suviti metsavedu vähenes, kuid siis olid käigus liivarongid.
Avinurme jaam oli raudteeharu suurim. Jaamas oli kolm teed.  Jaamahoone valmis 1928. aastal, kuid põletati 1941. aastal koos suure osaga Avinurme alevikust.

30. aprillil 1972 tegi Sonda–Avinurme raudtee reisijatele oma viimase sõidu. Teele läks diiselvedur, kaks reisivagunit ning rida kaubavaguneid. Rahva huvi oli aga nii suur, et osa inimesi sõitiski kaubavagunites. Viimane kaubarong sõitis Avinurmest Sonda 15. juunil 1972, sama aasta jooksul võeti Tudu kandis rööpad üles.

Nüüd on Avinurmet läbinud kitsarööpmelisest raudteest taastatud 1 km lõik, raudteesild, veerem, ja ootepaviljon, mis moodustavad Avinurme muuseumirongi.

Vaata ka Avinurme kiriku omapärasest ajaloost

Muudetud: 18.03.2026