Jõuga kääpad – 260 vadjalaste kääbast ja Ida-Euroopa vanim kudumissaladus

Jõuga kääpaskalmistu on tõeline arheoloogiline “pommuudis”, peites endas fakti, mis muudab Euroopa käsitööajalugu.

Ligikauda viis sajandit tagasi elasid Iisaku ümbruses põhiliselt vadjalased. Jõuga järvede naabruses on tänaseni näha Eesti suurim, 260 kääpast koosnev vadjalaste kääbaskalmistu.

Jõuga kääpad pärinevad 12.-15.sajandist. Ligikaudu pooled kääpad on arheloogide poolt läbi uuritud. Luustikud asuvad kääpa all kuni 1,5 m sügavuses. Põletamata surnud on sängitatud 0,750 m kõrguste kääpakuhjaste alla asuvaisse haudadesse. Enamasti on kääpa alla maetud üks, mõnikord kaks ja rohkemgi surnut.

Ühest kalmest leidsid arheoloogid 1950-datel väikese tekstiilitükikese 13. sajandi lõpust või 14. sajandi algul maetud vadjatarilt. Ilmnes, et tegemist on varrastel kootud kindatükikesega. See on vanim varrastel kootud tekstiilifragment kogu Ida- ja Põhja-Euroopas.

Vadjalased olid läänemeresoome rahvas. Ingerimaa põliselanikud.

Muudetud: 16.02.2026

Ilmjärve Jumalailmumise kirik

Asukoht täpsustamisel, Tallinn-Narva mnt 112 km veidi teest eemal heki juures

Vintri küla

Kaavi küla, Saaremaa vald, Saare maakond, 93239, Eesti

Simuna kirik, 6, Allika, Simuna alevik, Simuna, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond, 46401, Eesti

Vana-Vigala küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78003, Eesti

Jõuga kääpad – 260 vadjalaste kääbast ja Ida-Euroopa vanim kudumis­saladus

Jõuga kääpaskalmistu on tõeline arheoloogiline “pommuudis”, peites endas fakti, mis muudab Euroopa käsitööajalugu.

Vaata ka neid lehti

Kuremäe klooster – Moskva “otseliin”, mis nõuab nunnadelt “täispanka”

Langev­oja juga – Mart Sorro kosk kui Eesti looduse superstaar

Mäeta­guse mõis – Eesti ainus “adults only” eksperiment ja von Rosenite haare

Jõuga kääpad – 260 vadjalaste kääbast ja Ida-Euroopa vanim kudumissaladus

Langevoja juga – Mart Sorro kosk kui Eesti looduse superstaar

Mäetaguse mõis – Eesti ainus “adults only” eksperiment ja von Rosenite haare