Teppo lõõtsatalu – Teppo lõõts kui Eesti muusikamaailma “Stradivarius”

Kui viiulimaailmas on Stradivarius, siis Eesti lõõtspillide universumis on selleks August Teppo.

See mees ei teinud lihtsalt pille, vaid lõi helilisi meistriteoseid, mille kõla ja tämber on nii unikaalsed, et asjatundjad tunnevad Teppo pilli ära ka une pealt. See on puhas käsitööoskuse tipptase, kus kvaliteet ja talent said kokku viisil, mida pole suudetud tänaseni ületada.

Eestimaal sai tuntuimaks lõõtspillimeistriks Võrumaa mees August Teppo (1875–1959), kes oma esimese lõõtsa tegi juba 15aastaselt. Tema pille jahivad kollektsionäärid tänaseni nagu haruldasi aardeid.

Maailmas on säilinud vaid umbes 30 originaalset Teppo lõõtsa, mis teeb neist muusikalised haruldased, mille väärtus on hindamatu. Iga säilinud pill on nagu ajakapsel 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, kandes endas meistri ülihead materjalitunnetust ja seda salapärast “midagi”, mis paneb Teppo lõõtsa laulma nii, nagu ükski teine ​​pill ei oska. Pilli tehes on kasutatud väga kvaliteetseid materjale, kuid kõige tähtsam on muidugi meistri talent: käsitööoskus ja täpsus. Võrumaal on kombeks öelda: “Mis Teppo tett, see häste tett.”

August Teppo kodutallu on asustatud muuseum, kus saab näha kuulsa pillimeistri töötuba ja tema ajastule omast elulaadi.

Muudetud: 02.04.2026