Simuna kirik – keiserliku sümboolikaga hõbepärg ja metsa lageraie

Simuna kirikus näeb haruldast hõbedast pärga, mida kanti krahvinna Lütke matustel ja mis on nii eksklusiivne, et sarnaseid lubati enamasti vaid Vene tsaaridele endile.

See hindamatu reliikvia seisis aastakümneid kiriku salajastes peidukohtades, et pääseda punavõimu käest, ning on tänaseks üks viimaseid omasuguseid terves endis Vene impeeriumis.

Simuna Püha Siimoni kirik on Eesti üks vanimaid kivikirikuid, ehitatud 13. sajandil. Kirik on läbi sajandite kogenud nii sõdu kui tulekahjusid ja välgutabamust, kuid ikka visalt püsima jäänud. 17.-19. sajandil kujunes siinsest kogudusest Virumaa vaimuelu oluline keskus. Siit algas ärkamisliikumine, rajati kihelkonnakool ning köster Villem Normannist sai Eesti Haridusloo suurkuju.

Simuna kirik on pühendatud apostlitele Siimonale ja Juudale. Nende apostlite mälestuspäeva tähistatakse kirikukalendris 28. oktoobril, simunapäeval. Jeesuse jüngrid apostel Siimon ja apostel Juuda kuulusid kaheteistkümne apostli hulka ja olid Jeesuse lähedased kaaslased. Siimon oli mees, kes seisis julgelt oma usu eest, Juuda aga õpetas inimestele, et Jumal aitab ka raskel ajal. Pärimuse järgi surid nad samal päeval, mistõttu kirik mälestab neid alati koos.

Just nende kahe apostli järgi on ka Simuna kirik saanud oma nime, mistõttu kujunes sellest koguduse ja kihelkonna tähtsaim sügisene kirikupüha. Siimona ja Juuda nimelisi kirikuid Eestis teisi ei ole, isegi Euroopas on neid üksikuid.

Viimati hävis Simuna kiriku torn 26. juulil 1951 tulekahju tagajärjel. Selle olevat põhjustanud mitte tol ajal tavapärane äikesenool, vaid kõrval asunud meierei põlengust lennanud säde.  Tulekahju kustutamisel leiti kirikust hulgaliselt sinna metsavendade poolt peidetud relvi. Kuigi Väike-Maarja Täitevkomitee esimees oli rangelt keelanud kiriku kustutamise, õnnestus kohalikel meestel ära hoida kiriku sisemuse süttimine. Juba sama aasta detsembris oli kirikul uus katus, kuid uus, 53,5 meetrini ulatuv tornikiiver sai valmis alles 1984. aastal.

Käesoleval sajandil said Simuna kiriku altariruumi aknad kaunistatud Dolores Hoffmanni vitraažidega.

Kirikus on säilinud puunikerdaja Chr. Ackermanni valmistatud altar. Esimene eestlasest orelimeister Gustav Normann, eelnimetatud Villem Normanni vend, ehitas kirikusse oreli. See on üks vanemaid tema töid, mis tänaseni säilinud. Kokku on ta ehitanud Eesti kirikutesse vähemalt 25 orelit.

2026. aastal on kirikutorn läbimas põhjalikku restaureerimistööd. Pärast remonditööde lõppu on külastajatel taas võimalik minna ka tornis asuvale vaateplatvormile.

Nüüd on aga kiriku kohale kerkinud mustad pilved. Kirikule kuulub ligi 100 hektarit ümbruskonna maid ja metsi, mille majandamine on ka koguduse tähtis sissetulekuallikas. Majandamine aga tähendab Eestis sageli ka lageraiet. Nii esitasid kristlased metsateatiseid kokku umbes 5 hektari metsa mahavõtmiseks, et saadud tuluga restaureerimistöid jätkata. Paraku jäi selle 5 hektari sisse ka Simuna kooli õppe- ja matkarada, mis nüüd kulgeb osaliselt mööda raielanki ja head suhted koguduse liikmete ning looduskaitsjate vahel on kadunud.

Rääkides Simuna kirikust, ei saa mööda minna proua Amalie Emilie von Lütkest, kes oli abielus Avanduse mõisaomaniku pojaga. Talvel elasid nad Peterburis, Eestisse jõudsid vaid suvel. Krahvinna oli sagedane külaline oma tädipoja, helilooja Pjotr Tsaikovski juures. Seal olles ta ka suri. Matused peeti Peterburis, kuid maeti ta Simuna kalmistule. Koos krahvinnaga jõudis Simuna kirikusse ka kaunis õhukeste hõbelehtedega pärg, mida Peterburi Aleksandri Naisgümnaasiumi endised õpilased kandsid nende patrooni, krahvinna Amalie Emilie Lütke matuserongkäigu ees. See oli suurim austus, sest hõbelehtedega pärg oli tollal kõrgeim austusavaldus. Näiteks, kui Vene tsaar Nikolai II külastas  Barclay de Tolly mauseleumi  Jõgevestel,  siis asetas ta Barclay de Tolly hauale samasuguse pärja.

Nõukogude võimu saabudes  peideti keiserliku sümboolikaga hõbepärg võimu eest kirikusse ära ja leiti alles 1990-datel. Selliseid hõbepärgi endise Vene Impeeriumi aladel säilinud ainult väga üksikud.

Kirikust veidi eemal leiab Katku allika ehk Simuna allika, millest algab Pedja jõgi. Simunas asub üks Struve  geodeetilise kaare kolmest Eestis säilinud mõõdupunktist.

Muudetud 23.10.2026