Kesselaid – laid, mis on näinud rohkem draamat kui Netflixi sari

Keset Suurt väina lebav tilluke saar on näinud kaardimänge, põgenemisi, vanglaplaane ja täielikku levist väljas idülli. Ja seda kõike veel enne, kui Nublu selle taas kuulsaks laulis.

Kesselaid on Eesti kõige vanem ja kõrgem laid, pindalaga veidi alla 2 km².  Siinsel maalapil on aga juhtunud asju, mida isegi guugeldades naljalt ei leia.

Kesselaiu püsiasustus tekkis ilmselt 16. sajandi paiku. Üle Suure väina kulgenud taliteel asuval piseamal Papilaiul peeti talikõrtsi ja Kesselaiul õpetati külakoolis lapsi. 18. sajandil oli toona Virtsu mõisale kuulunud laiul 4 talu. Kunagi 19. sajandi alguses sai laid aga uue omaniku üsna kentsakal moel – Virtsu mõisahärra mängis kaardimängus Kesselaiu koos sealse rahvaga Võlla mõisahärrale võla katteks maha. Uus omanik pani siinse hinnatud talve- ja mereteede kõrtsi kohe kinni, sest tahtis saarel lihtsalt rahus puhata.

Aga see pole veel kõik. Sadakond aastat tagasi tahtis iseseisvunud Eesti riik kõige kõrgemal tasemel rajada Kesselaiule sunnitöövangla ja väärtusliku paekivi kaevanduse. Plaan teha Kesselaiust “kurjategijate saar” tekkis seoses vajadusega verinoores vabariigis oma kurjategijad ise trellide taga hoida ja nende suhtes karistusena muu hulgas ka sunnitööd kohaldada, milleks aga puudusid rahalised võimalused ja nii asi katki jäigi. Samas on vihjeid, et väga lühikeseks ajaks mõned kinnipeetavad Kesselaiule siiski jõudsid.

Nõukaajal juhtus tragöödia. Kui enne Teist Maailmasõda ulatus elanike arv üle neljakümne ja igas peres oli oma paat, mõnes ka kaks, siis Nõukogude võim võttis paadid ära, et takistada kohalike põgenemist läände. Inimesed jäid laiule lõksu, asusid elama mujale kuni 1963. aastal jäi laid  püsielanikest sootuks tühjaks.  Raske on ette kujutada elu üksikul laiul, kui sul pole paati ehk sisuliselt oled sa vangis. Mandrist on Kesselaid umbes 4 km kaugusel, Muhu saar jääb  3,4 km kaugusele, seejuures jääb Muhu ja Kesselaiu vahele ka Väinamere kõige sügavam koht, 22 meetrit.  Ka laiu nimi on tulnud selle asukohast keset Suurt väina. Päris inimtühjaks laid siiski ei jäänud. Sinna jäi majakavaht oma perega, aga toonaste seaduste järgi ei loetud neid püsielanikeks, majakavaht oli sellel ametlikult inimasustuseta maalapil lihtsalt tööl, tegeliku elukohaga Muhus. 

Täna on Kesselaid taas asustatud. Juba üle 30 aasta toimetab siin saarevaht, viimastel aastatel rahvast ka juurde tulnud. Muhu valla  arvepidamise järgi elab suvel  siin veerandsada inimest, talviti vähem.

Suvel on siin aga tõeline orhideede aed. Laiul kasvab 17 eri liiki orhideesid ja mingi ülieveider ussikuusk. Kesselaiu pankrannik võeti looduskaitse alla juba 1938. aastal. Aastast 2004 on kaitse all kogu laid.

Laiule pole veetud elektri- ega telefoniliine. Majapidamiselektrit saadakse tuulegeneraatorist ja päikesepatareidest. Talvel võib saar jääteede puudumise korral jääda pikaks ajaks isoleerituks. Samas, suvel on laid turistide hulgas populaarne, kuigi liinilaevad sinna ei sõida! 

Kesselaiu populaarsuse kasvule aitas kaas Nublu, kelle laulu “Kesselaid” esmaesitati Eesti Laul 2026 vahepalana ja sai koheselt hitiks. Lulu sisse on Kesselaid sattunud aga ka varem. Gustav Ernesaksa ja Juhan Smuuli koostöös valminud ooperis “Tormide rand” on sõnad: Ennem Kesselaid see liigub / Lalli Tooma laudile, / ennem rott võib kassi murda, / kui su jätan järele…

Hea teada: Kas Kesselaid on laid või ikkagi saar? Pindala poolest on Kesselaid saar, Mohni saar ja Aksi saar on Kesselaiust palju väiksemad. Siin on kõrge pankrannik ja kasvab mets, mida madalatel laidudel ei näe.  Ka on Kesselaiul, erinevalt tavalistest laidudest, enamasti olnud püsiasustus. Nii on Kesselaid nime poolest laid, aga tegelikult täiesti korralik saar.