Illuka kirik

Illuka kirik on üks Ida‑Virumaa kõige omanäolisemaid pühakodasid – mitte oma suuruse, vaid oma pöörase ja käänulise ajaloo tõttu.

See on kirik, mis sündis visadusest, trotsist ja uskumatust järjekindlusest. Illuka rahvas ehitas seda sõna otseses mõttes kolm korda: kord ehitati, siis keelati ja lammutati ja ometi kerkis kirik lõpuks just sinna, kuhu rahvas seda soovis.

Illuka kandi usuelu oli sajandeid sama kirju kui kohalik keelepruuk. Siin elasid kõrvuti õigeusklikud, luterlased, katoliiklased ja vanausulised, kes kõik pidasid palvusi oma väikestes kabelites. Kuremäe jalamil olevat juba vadjalastel olnud püha koht, kus Neitsi Maarja ilmutas end ja kust leiti ikoon – sellest sündis Pühtitsa nimi. Hiljem hoidsid sama paika korras Narva jõe äärsed venelased, kelle kabelist kasvas välja Pühtitsa klooster.

Illuka luterliku kiriku lugu algas aga konfliktist. Kui venestamise ajal lubati Kuremäele ehitada õigeusu kirik, otsustasid kohalikud mõisnikud ja talupojad ehitada samasse kõrvale luterliku pühakoja. Peamiseks põhjuseks liiga kaugele jääv Iisaku kirik. Ehitus jõudis katuse alla, kuid Vene võim keelas töö.

Kohalikud venelased, kellele kuulus Kuremäel väike õigeusu kabe, ei võinud sallida, et kõrvale Lutheruse usu kirik ehitati. Eesõigustatud venelaste pealekäimisel tuli kõrgemalt poolt käsk: tellingud maha võtta, kiriku torn maha kiskuda ja kirik samal aastal asutatud vene kogudusele üle anda. Muidugi täideti määrus täpselt: eestlased olid võimetud asja neile sobivas suunas juhtima. Nende kulul ja vaevaga ehitatud kirik konfiskeeriti, pühitsetud nurgakivi kisti müürist välja ja veeretati alla orgu. Illuka mehed käisid isegi keisrilt abi palumas, kuid tulemusteta. Täna on sellel kohal Kuremäe klooster .

Ometi ei andnud rahvas alla. 1927 alustati veidi eemal kiriku ehitamist uuesti, annetuste, loteriide ja talgute toel. Vana nurgakivi otsiti üles ja pandi uue kiriku müüri. 1930 pühitseti Illuka puukirik pidulikult, teenistusel osalesid Eesti tuntud vaimulikud.

Kirik on tänini elav kogukonnakeskus. Peterburi meistrite vitraažid värvivad altariruumi ja rahva visadus elab edasi igas laudpõrandas ja torni lauas.

18. juunil 2016. aastal taaspühitsetud renoveeritud kirik on kena teeäärne pilgupüüdja. Kirikuhoone on ainuke puust luterlik pühakoda Ida-Virumaal.

Kogu renoveerimisprotsessi rahastas kohalik Illuka vald. Kirikus korraldatakse ka kontserte.

Kirikuhoone muinsuskaitse alla ei kuulu.

30. mail 1901. aastal sündis Illuka vallas Kõnnus eesti helilooja, organist ja koorijuht Alfred Karindi.

Muudetud: 24.10.2026

Metallist vaatetorn, kogukõrgus 19 m, vaateplatvorm 15,3 m kõrgusel.

Lindora laata peetakse igal aastal simunapäeval, 28. oktoobril

Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, Leht on toimetamisel

Treimani kirik, Rannametsa — Ikla, Treimani küla, Häädemeeste vald, Leht on toimetamisel

Illuka kirik

Vaata ka neid kohti

Järuska sild – 20 vabatahtlikku ja liimpuidust “tunnel”

Ranna­pungerja tuletorn – Estonia kaevanduse veemõõdik

Tudulin­na HEJ – arsti tehniline visioon, mis pani jõe särtsu andma

Rannapungerja tuletorn – Estonia kaevanduse veemõõdik

Tudulinna HEJ – arsti tehniline visioon, mis pani jõe särtsu andma