Suure-Lähtru mõis – rusikatest taskus luksusliku lossini

Kui Mart Helme perekond 1996. aastal varemetes Suure-Lähtru mõisa ostis, algas võidujooks ajaga, mis on tänaseks muutnud lagunenud hoone uueks ja helisevaks kultuurikeskuseks.

Suure-Lähtru mõisa võlvide all, keldrikorrusel, kus mõisahärrad kunagi püssirohulõhnalisi jahisaake kokku lugesid, asub nüüd muuseum, kus näha nii püssi, pulma kui parteikontori jälgi

See Läänemaa südames paiknev varaklassitsistlik härrastemaja on kui kihiline kook – rokokoo uksepiidad, klassitsistlikud ahjud ja Baranoffide unelmad on alles. Mõisa algus ulatub 18. sajandi lõppu, kui Karl Gustav von Baranoff otsustas oma äsjaabiellunud pojale Christoph Heinrichile kodu kinkida – mitte maja, vaid pigem lossi.

Aegade jooksul said uhketest saalidest kooliklassid ja peenest jahisaalist sai sovhoosi koosolekuruum. Kuid mõis ei kadunud, vaid jäi ootama uut peatükki. 1996. aastal see saabuski – poliitik Mart Helme perekond ostis varemetes ehitise, peremees lõi rusikad tasku ja ütles: “Teeme ära.” Tänaseks on mõis mitte ainult elupaik, vaid ka sündmuskeskus – siinsed saalid helisevad taas, kuid nüüd muusika rütmis.

Ümber mõisa laiub park, mida aeg on paitanud – vanad puud, vaikselt vulisev tiik ja samblane kiviaed. Suure-Lähtru ei ole ainult hoone, vaid lugu, mis kestab.

Muudetud: 21.01.2026