Allikad:
Tuled kodusadamas, ETV, 2025
„Mnemoturniir“, R.Laumets, T.Kuningas, 1991
Bernhard Schmidti (1879-1935) võib pidada maailmas kõige tuntumaks Eestist pärit leiduriks – tema nime leiame mitte ainult kõigist optikasüsteeme käsitlevatest raamatutest, vaid ka suurtest entsüklopeediatest mistahes keeles.
1930. aastal töötas Naissaarel sündinud Schmidt juba Saksamaal olles välja optilise süsteemi, nn Schmidti kaamera, mis võimaldab suurtelt taevaaladelt saada vigadeta pilte. Leiutis valmis suure majandusliku depressiooni ajal ja ei leidnud kohest laiemat rakendust. Kuulsaks sai see 15 aastat hiljem, kui leiutis võeti kasutusele USA-s Mount Palomari observatooriumis.
Täna on tema sünnitalu uue elu saanud tänu Tõnu Kaljustele. Endisest suletud sõjaväesaarest on saanud kultuurisihtkoht, kus Nargenfestival toob kokku muusika ja saare toore looduse
Juba kauges minevikus on Naissaar olnud üle Soome lahe Tallinna poole sõitvatele laevadele oluliseks meremärgiks. Kui munk Adam pärast Bremeni piiskopiks saamist 1070. aasta paiku mööda Läänemere rannikut sõitis, märkis ta oma reisikirjas, et Aestlandist põhja pool asub saar nimega „Terra Feminarum” (Naiste maa). See peab olema Naissaar.
1788. aastal ehitati Peeter I käsul Naissaare põhja- ja lõunatippu esimesed puidust tuletornid, neid haldas kohalik kogukond. 1849. aastal asendati põhjatorn 38 m kõrguse paekivitorniga, mis hävis Teises maailmasõjas 1941. aastal. Aastast 1900 on teada, et tuletornil oli ka telefoniühendus Tallinnaga.
Praegune tuletorn saare põhjatippu valmis 1960. aastal. Alt valge ja ülevalt punase raudbetoontorni kõrgus jalamist on 45 meetrit ja tule kõrgus merepinnast on 48 meetrit. Veel 2008. aastal oli Naissaare tuletornil ühena viimastest komandant, tänaseks on saanud tuletornivahi ametist ajalugu, torni tööd juhitakse Tallinnast.
Nõukogude ajal kasutati torni ka laevaliikluse jälgimiseks.
1917 detsembrist kuni 1918. aasta veebruarini eksisteeris siin riigiõiguslikult omaette nõukogude vabariik.
Esimese Eesti vabariigi ajal Naissaar nagu isetekkeline lootsijaam. Lootse oli nii palju, et laeva lähenedes tekkis isegi järjekord. Toona elas saarel ca 400 inimest. 1940. aastal saadeti elanikud saarelt ära ja kuni 1994. aastani tegutses siin valdavalt Nõukogude piirivalve ja sõjavägi ning tsiviilisikutele oli saar suletud. Siin asus meremiinide koostetehas.
Naissaare sümboliks on saanud sealne raudtee, mis oma hiigelaegadel oli ligi 41 kilomeetrit pikk. Tänaseks on sellest restaureeritud vaid 3,5 kilomeetrit.
Naissaare Maarja kirik asub Lõunakülas. Puukirik on ehitatud 1934. aastal Karl Tarvase projekti järgi ja pühitseti sisse 1938. aastal. Nõukogude ajal kasutati kirikut heinaküünina. Kirik taaspühitseti 19. augustil 2018.
Kas Naissaarel leidub naftat, nagu üks levinud legend väidab? On siiski teada, et looduses siin naftat ei leidu, küll aga tuleb seda ikka ja jälle välja vanadest sõjaväele kuulunud ladudest.
Naissaar on tervikuna looduskaitse all.
Naissaarele on regulaarne laevaühendus Pirita sadamast juunist septembri keskpaigani reedest pühapäevani. Saart saab külastada ka oma jahi või kaatriga.
Muudetud: 28.04.2026
Tõlli küla, Tõstamaa, Pärnu linn, Pärnu maakond
Pärnu linn, Pärnu maakond
Aleksander III mälestussammas
Alliklepa ujumiskoht
Reina küla lääneosas elas prohvet Seiu ehk Aleksei Aav
Võru vald, Võru maakond
Jõõpre Püha Suurkannataja Georgiuse kirik, Jõõpre küla, Pärnu linn
Rääka küla, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond
Muumioru, Leht on toimetamisel
Lindora laata peetakse igal aastal simunapäeval, 28. oktoobril
Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, Leht on toimetamisel
Treimani kirik, Rannametsa — Ikla, Treimani küla, Häädemeeste vald, Leht on toimetamisel
Otitooma tee 31, Türisalu, Siin kusagil on uus madalseiklusrada
Vana-Koiola küla
Varbla kool
Haapsalu linn, Lääne maakond
Hara suurkivi, Loksa — Hara
Reima Kadakas, Suursoo tee
Kalevi-Liiva, Kaberla — Kaberneeme
Siia on maetud Kilingi-Nõmme koolipõlengus hukkunud 18 last
Jausa küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Surju küla, Saarde vald, Pärnu maakond, 86401, Eesti
Heiste küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, 92242, Eesti
Meriküla, Harku vald
Vana-Vigala endise raudteejaama veetorn, 21a, Jaama, Vana-Vigala küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78003, Eesti
Jussi telkimisala, Koonukõrve sild, Koitjärve küla, Kuusalu vald, Harju maakond, Eesti
Koitjärve küla, Kuusalu vald, Harju maakond, Eesti
Muuseum on oma tegevuse lõpetanud
Ausammas on viidud Lagedile muuseumi
Vistla küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond, 46028, Eesti
Rae küla, Rae vald, Harju maakond, 75310, Eesti
Luhamaa Pühavaimu kirik, Luhamaa vana kivitee, Määsi, Määsi küla, Setomaa vald, Võru maakond
Mustjala Prohvet Eeliase kirik
Mustjala Anna kirik
Rohuneeme kabel
25, Merepiiga tee, Rannamõisa küla, Harku vald
Mõniste küla
Kaliküla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond
Velise mõisa kalmistu, Kilgi tee, Päärdu, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
Velise küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
Velise küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
Jädivere mõis, eravalduses, ligipääs puudub
Porkuni järv
Vändra gümnaasium, 13, Kooli, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Vändra kivi, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Võidula küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond
Roodi küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87232, Eesti
Rae-Veski, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Jändja küla, Türi vald, Järva maakond, 72243, Eesti
100, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Vändra Martini kirik, 32, Pikk, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Sikana küla, Põhja-Pärnumaa vald,
Tootsi alev, Põhja-Pärnumaa vald,
Liivarand
Väike liivaribaga ujumiskoht
Restu küla, Otepää vald, Valga maakond, 67006, Eesti
Liivarannaga ja heas korras.
Sanatooriumi tee, Väike-Rõsna küla, Värska alevik, Setomaa vald, Võru maakond, 64034, Eesti
Õrsava järve rand, siin on ka Õrsava ja Laskevälja matkaradade alguspunkt.
Tirbi küla
Kõiguste
Tõrise, Tõrise küla
Põlula küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, 46711, Eesti
Seidla mõis
Viru-Nigula Koduloomuuseum,
Asukoht täpsustamisel, Tallinn-Narva mnt 112 km veidi teest eemal heki juures
Vintri küla
Vana-Vigala küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78003, Eesti
Sindi linn, Tori vald, Pärnu maakond, Eesti
Tornimäe Põhikooli juures
Pääsküla raba parkla
Pääsküla raba, Männiku küla
Rapla vald, Rapla maakond
Kodila küla, Rapla vald, Rapla maakond
Rapla vald, Rapla maakond
Velna küla
Norra küla, Järva vald, Järva maakond
Tarvastu küla, Viljandi vald, Viljandi maakond
Vallamaja, Tartu mnt, Pajusti alevik,
Leht on toimetaisel
Penuja küla, Mulgi vald
Sindi linn, Tori vald
Leht on toimetamisel
Käru alevik,Türi vald,
Leht on toimetamisel
Allikad:
Tuled kodusadamas, ETV, 2025
„Mnemoturniir“, R.Laumets, T.Kuningas, 1991