Kostivere kultuurimõis ja Ajaveski – ajalooline süda, mis tuksub tänapäeva rütmis

Tallinn-Narva kaubatee ääres asuv Kostivere on läbi sajandite olnud piirkonna keskpunkt, kus kunagisest sovhoosikontorist on saanud elav kultuuritempel ja varemetest sündinud unikaalne käsitööveski.

Kostivere küla tekkimisele andis juba 13. sajandil tõuke aktiivse kasutusega Tallinn- Narva kaubatee  vahetu lähedus. Üsna varsti tekkis siia ka vesiveskiga mõis.

Sajandite jooksul vahetas mõis tihti omanikku, kuuludes mõnda aega isegi nunnadele ja korra ka Tallinna Toomkirikule. Tänaseni säilinud kivist peahoone valmis 1776. aastal. 1905. aasta rahutuste käigus see küll põles, kuid taastati.

Pärast mõisareformi oli siin riigimõis, nõukogude ajal oli mõisa peahoones 1940-datel loodud Kostivere sovhoosi kontor.  Kuna Kostivere mõis onli aegade jooksul tugevalt mõjutanud kohalikku maaelu, võib teda juba ajaloost kultuurikeskusena käsitleda ja nii tekkis idee siia kultuurimõis kujundada, seda enam, et Kostiverel omaenda rahvamaja seni puudus. Täna on mõisa peahoone valla omandis ja seal tegeletakse kohaliku kultuurielu edendamisega ja vaba aja sisutamisega.

19. sajandi lõpul valminud mõisa tuuleveski sai juba möödunud sajandi algul tulekahjus kannatada ja veskiks seda enam ei taastatudki. Müürid hakkasid lagunema ja varisesid. Käesoleva sajandi teise kümnendi hakul võeti vastu otsus veski taas ellu äratada. Ainulaadse välimusega vaatamisväärsus ja tegevuspaik, kus mitmel korrusel toimuvad erinevad töötoad, näitused, avatud on käsitöö- ja kohvipood ning panoraamvaatega platvorm maastiku- ja linnuvaatluseks, avati 2014. aastal ja hakkas kandma juba Ajaveski nime. Veski restaureerimise arhitekt oli Madis Eek arhitektuuribüroost Eek&Mutso.

Muudetud: 01.04.2026