Vasa­lemma loss – Saku õlleparunite ärikeskus

Kui Saku õllevabriku omanik Valerio von Baggehufwudt mõisa ostis, algas siin tõeline majanduslik õitseng: lisaks viinavabrikule ja meiereile pandi püsti isegi tuulegeneraator ja telliskivitehas.

See ei olnud lihtsalt elupaik, vaid võimas ärikeskus, kus aretati koeri, põletati keraamikat ja kasvatati eksootilisi linde, tehes Vasalemmast ühe tolle aja kõige innovaatilisema majapidamise.

Algselt Padise kloostrile kuulunud Vasalemma küla ja mõisa alad  said iseseisvaks mõisaks  1825. aastal.  1886. aastal sai mõisa omanikuks  Saku õllevabriku  omanik Valerio von Baggehufwudt.  Mõni aasta hiljem valmis üks Eestimaa omapärasemaid neogooti stiilis mõisahooneid. Mõisnikuks saanud Eduard  von Baggehufwudt tegeles aktiivselt nii põlluharimise kui ka  karjakasvatusega, lisaks kasvatas ta eksootilisi linde ja aretas koeri, põletas keraamilisi lillepotte.  Mõisale tõid lisaraha sisse ka vesiveski, viinavabrik, meierei, telliskivivabrik, tuulegeneraator. Mõisa maadel asus suur paekivimurd,  kust veeti ehitusmaterjali isegi Riiga ja Peterburgi, rääkimata Tallinnast. Ka härrastemaja ehitusel kasutati oma paekivi Rummu karjäärist ehk rahvasuus Vasalemma marmorit.

Pärast mõisareformi 1919. aastal asus siin aianduskool ja Tallinna Õpetajate Seltsi puhkekodu. 1922. aastast tegutseb siin kool. Vaid Teise maailmasõja ajal oli õppetöö katkendlik.

Mõisamaja ümbritseb park, mis sai oluliselt kannatada 1967. aata tormis. Täna silma paistvad elupuud ei pärine mõisa ajast, need itutati siia 1960-datel. Pargis on ka kunagise õpetaja ja armastatud lastekirjaniku Julius Oro mälestuskivi ja pink.

Härrastemaja on kasutatud ka mitmete filmivõtete tegemisel, kus oli vaja eelkõige inglise stiilis interjööre. Odessa filmistuudio võttis siin üles kaadreid filmidele “20 aastat hiljem” ja “30 aastat hiljem”. Ka Mosfilmi “Musträstaste saladuse” mitmed kaadrid on üles võetud Vasalemma lossis.

Kes oli aga Tibu-Eedi ja kus siin asus tema kukekirik, sellest edaspidi.

Muudetud: 21.04.2026