Loksa kuunar ehk Raketa vrakk Loksal, Harjumaal 2025. aastal

Raketa vrakk – soomlaste meisterlik kätetöö Hara lahe mudas

Kas teadsid, et Soome pidi pärast II maailmasõda ehitama Nõukogude Liidule võlgade katteks terve laevastiku?

Purjelaev “Raketa” lugu on meeldetuletus ajast, mil soomlaste meisterlik kätetöö muutus Nõukogude Liidu kätte sattudes kaheksa aastaga väärtusetuks vrakiks, tõstatades küsimuse, kas uhke laeva uputas poliitiline hoolimatus või kaptenite küündimatus?

“Raketa” – kolmemastiline puidust purjelaev valmis 1949. aastal Soomes Rauma laevatehases. Tehas tegutses 1945-1952 ja seal valmistati reparatsioonilaevu NSV Liidule sõjakulude katteks. Pariisi rahulepinguga määrasid II maailmasõjas võitnud Saksamaale, Itaaliale, Bulgaariale, Rumeeniale, Ungarile ja Soomele sõjakompensatsioonid sõjakulutuste katteks. Näiteks Soomel oli kohustus maksta sõjakahjude hüvitamiseks Nõukogude Liidule 300 miljoni USA dollari ulatuses.

“Raketa” oli üks 91-st purjelaevast, mille Soome pidi Nõukogude Liidule loovutama. Osa neist sai õpilastele õppelaevadeks, teine osa seilas Läänemerel kaubalaevadena. Peamine eesmärk oli näidata suurriigi võimu ja vastupidavust. Soome kuunareid parandati Loksal ja seal hoiti neid ka talvel. Ent “Raketa”, hoolimata oma kolmest mastist ja majesteetlikkusest, ei elanud kaua – juba 1957. aastal kanti ta maha. Räägitakse, et põhjus polnud mitte materjalis, vaid inimkätes – kaptenid lihtsalt ei osanud sellega ümber käia.

Tänapäeval puhkab “Raketa” vrakk vaikuses Loksa lähistel Hara lahes. Vahel sosistavad tuuled, justkui meenutades kunagisi seilamisi. Aga siin pole “Raketa” lugu veel läbi. Sama nime kandsid ka Nõukogude aja venelaste endi poolt ehitatud veealuste tiibadega reisilaevad. Üks selline tiirutas Saaremaal Roomassaare ja Riia vahel.

“Raketa” lugu on kui tõmbetuul ajaloos – kord purjedes, kord vette unustatud. Täis kontraste ja saatust, mis jätab jälje igasse sadamasse, kuhu ta jõudis.

Muudetud 22.01.2026

Vändra gümnaasium, 13, Kooli, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra kivi, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Võidula mõis, Rõusa — Käru, Võidula, Võidula küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87634, Eesti

Roodi küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87232, Eesti

Rae-Veski, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Jändja küla, Türi vald, Järva maakond, 72243, Eesti

100, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra Martini kirik, 32, Pikk, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Sikana-Pooli, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Mannare, Sikana küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87627, Eesti

Tootsi alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87501, Eesti

Liivarand

Väike liivaribaga ujumiskoht

Restu küla, Otepää vald, Valga maakond, 67006, Eesti

Liivarannaga ja heas korras.

Sanatooriumi tee, Väike-Rõsna küla, Värska alevik, Setomaa vald, Võru maakond, 64034, Eesti

Õrsava järve rand, siin on ka Õrsava ja Laskevälja matkaradade alguspunkt.

Tirbi küla

Kõiguste

Tõrise, Tõrise küla

Raketa vrakk – soomlaste meisterlik kätetöö Hara lahe mudas

Kas teadsid, et Soome pidi pärast II maailmasõda ehitama Nõukogude Liidule võlgade katteks terve laevastiku?

Vaata ka neid

Habaja mõis – Põhjasõjajärgne puitharuldus, mis ootab päästmist

Peningi mõis – psühhiaatri “projekt”, mis päästis häärberi

Pikavere mõis, kus kool suleti katuseaukude mitte laste vähesuse tõttu