Kadrina kirik

Kadrina Katariina kirik on 15. sajandil ehitatud pühakoda. Paksud müürid ja võlvipealsed lubavad oletada, et kirikul oli ka kaitsefunktsioon. Kiriku vanemast sisustusest on tähelepanuväärne 1490. a Saksamaalt toodud peaaegu elusuuruse Kristuse figuuriga saarepuust krutsifiks. Tegemist on ainsa meie ajani säilinud esemega, mis on ligikaudu sama vana, kui kirikuhoone ise.

Kiriku praegune orel osteti 1895. a Peterburist.

1941. a sai kirik, mis pea paarkümmend aastat varem remondi käigus täiesti korda oli tehtud, rinde läbiminekul taas tule ja rüüstamise ohvriks. Põlesid torn, katus ja käärkamber, süttis ka sisemus, mis õnneks suudeti kustutada. Kuid nagu Põhjasõja ajalgi, jäi kirik niipalju terveks, et teenistuste pidamine sai jätkuda. Alles 1960. a alguses suudeti torn lõplikult korda teha ning pilpakatus eterniidiga asendada. 1961. a restaureeriti Villem Raami juhatusel ka kiriku sisemuses olevad kunstiteosed.

Kiriku aias on Vabadussõja mälestuskalju on kindlasti üks omapärasemaid Vabadussõja mälestusmärke. Kivi avati pidulikult 1926. aastal, kuid lõhuti osaliselt 1941. aastal. Mälestusmärk taasavati 1990. aastal. Mälestuskalju omapärasest saatusest saab siit samast varsti rohkem lugeda.

Ka Kadrina kohanimi on tuletatud Kadrina püha Katariinale pühitsetud kiriku ja koguduse nimest.