Rägavere mõis ehk kuidas ameeriklane päästis Virumaa pärli

1999. aastal algas Rägaveres täiesti uus ja ootamatu peatükk, kui mõisa ostis Texasest pärit Morgan Hammerbeck.

Koos abikaasa Pillegiga ei piirdutud vaid peahoone hoidmisega, vaid restaureeriti täielikult kogu massiivne mõisakompleks. See eeskujulik ja südamega tehtud töö on pälvinud isegi Kultuurkapitali aastapreemia, tõend, et armastus Eesti pärandi vastu ei tunne riigipiire.

Rägavere mõisa ajalugu algas aastal 1540, kui kaks venda Brackelid oma Mõdriku mõisa maid jagasid. Hiljem vahetas mõis tihti omanikke, seda nii pärandamiste kui müügi teel.

Praegune Rägavere mõisa peahoone ehk härrastemaja on ehitatud 18. sajandi lõpuveerandil, mil mõis kuulus Kaulbarside perekonnale. 19. sajandi teisel poolel ja hiljemgi on tehtud ümberehitusi.  Viimased mõisnikud enne mõisa võõrandamist olid juba Dehnid. 1899. aastal oli hoones tulekahju, kahjude likvideerimisel ehitati peahoone veidi suuremaks.

Pärast mõisareformi oli mõisa peahoones aastatel 1926- 1972 kool, pärast selle likvideerimist omandas hoone kohalik Eduard Vilde nimeline kolhoos ning asus seda restaureerima. Nii sai Rägavere mõisast 1970. aastatel Palmse mõisa kõrval teine restaureeritud mõis Eestis. Restaureeritud mõisas tegutses aastatel aastatel 1976–1983 kohalik kultuurikeskus. Kui 1990-datel kolhoosid sundlikvideeriti, moodustas mõisamaja toonase Vilde kolhoosi kogu muust varast suurema osa.

Aastal 1999 ostis Rägavare mõisa Lääne-Viru maavalitsuselt Texasest pärit Morgan Hammerbeck. Uus omanik lasi täielikult restaureerida juba terve mõisakompleksi. Korralik töö on pälvinud ka kultuurkapitali aastapreemia. Hammerbeck ja tema eestlannast abikaasa Pille kasvatavad siin  mitut tuhandet lammast ja peavad mõisapargis igal aastal lambafesti.

Muudetud: 26.04.2026